Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Multitalent Beatrice lajatab: minid on tüdrukutele, mitte naistele!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põnevasse vormi valatud triibulised kostüümid ning igamõjuliste ornamentidega jakid alles valmivast kollektsioonist.
Põnevasse vormi valatud triibulised kostüümid ning igamõjuliste ornamentidega jakid alles valmivast kollektsioonist. Foto: Ed Labetski

Mesilased ja must katk – multikunstnik Beatrice Fenice plaanib Tallinn Fashion Weekil lavale tuua tõeliselt ehmatava kollektsiooni.

Beatrice Fenicet võiks nimetada Eesti Vivienne Westwoodiks. Mõlemad mässumeelsed loojad jumaldavad moeajalugu, pungilikult käredat stilistikat ning deklareerivad - naisel on õigus olla nähtav! Sel korral juhib Beatrice moekunsti kaudu tähelepanu maailmas toimuvatele mustritele, millest ei tohiks mööda vaadata. Katk ja surm ei tähenda vaid traagikat, süngeid lugusid rääkida ja publikut mõtlema panna saab ka külluslike mustrite ja seksikate siluettide abil. Arter käis uurimas, mis teoksil.

Millega sa Tallinn Fashion Weekil üllatada plaanid?

See kollektsioon on kogu mu varasemast loomingust väga erinev – olen püüdnud esimest korda teha musta kollektsiooni. Sa näed siin ka päris palju värve ja mustreid, kuid musta on rohkem kui iial enne. Must on nii ilus! Nüüd on mul ka tõepoolest põhjust seda tooni kasutada. B nagu black ning must nagu katk. Sünge jõud, mis tuleb ja puhastab maailma. Sel korral must lausa painas, pani mind sonima... Ja lavale tuleb nii nunnakleite kui ka pahelisi tumedaid ahvatlusi.

Mul hakkavad paljud ideed veerema materjalist, kuid tõeliselt põnevaid kangaid leida on väga raske! Eestis on valik erakordselt väike. Ühe disainerist sõbranna innustusel võtsin sel aastal kangateema tõsisemalt käsile – sõitsin kangamessile Münchenisse ja sain täieliku šoki! See oli selline üledoos ideedest, mustritest, värvidest, fantaasiast… Mõtlesin, et ei iial enam! Kuid juba kahe nädala pärast olin kangamessil Pariisis.

Näitan 2019. aasta sügishooaega. Mul on moemaailma rütmid kuidagi veres. Loomulikult tuleb lavale ka paar kevadist asja ning meie kliima on ju selline, et talvemantlit võib enam-vähem kogu aeg kanda.

Ma saan aru, et inimesed ei tule ainult riideid vaatama, vaid kunstilist elamust saama. Rõivaid täiendavad Dina Alleri ehted, mis on loodud ekstra selle kollektsiooni juurde ning samadel motiividel. Lavale tuleb live-bänd The Queen of Spade ning mul on varuks veel mitu asja, mida ma praegu välja ei ütle. Minu show on neljapäeva õhtul kõige viimane, nii on mul tõesti ruumi seal möllata. Ma arvan, et teen kindlasti veel midagi kreisit. Ed kuulab minu ideid ja aina ütleb: palun, ära nüüd täiesti hullu pane! Aga just seda on mul plaanis teha.

Millest lähtudes valisid materjalid?

Nagu väike tüdruk: nägin midagi ilusat ja lihtsalt armusin! Mõne kanga puhul teadsin ette, et seda on võimatu õmmelda, on nii meeletult tujukas, aga see ei lugenud midagi. Ma nii tahtsin! Vaata näiteks seda, mis koosnebki üleni pärlitest, see õhkõrna välimusega kleit kaalub mitu kilo. Aga ma teadsin ka lugu, mida mul on tarvis moe keeles rääkida.

Selle kollektsiooni keskne motiiv on katk! Pidu katku ajal on see, mis maailmas meie ümber toimub. Sotsiaalmeedias levib iga sõnum sekundiga nagu riigipiire ületav nakkus. Ja nakatunud annavad oma elu ära selle eest, et paista täiuslik. Ainult teesklevad, näiline on saanud suuremaks kui päris asjad. Isekus on inimesele mürgine, me võiks olla rohkem nagu mesilased – tunnetada oma rolli suuremas tervikus. Mitu korda mõtlesin, et mataks katku mõtte maha, liiga palju seletamist, nii raske mõista inimestel, kuid selline on nende ideede taust.

Vaataks lähemalt neid hulle materjale.

Ma olen nii armunud nendesse mustritesse: üle mõistuse fantaasialend, kus saavad kokku klassikalised tattoo-motiivid, näod, linnud, tiigrid, draakonid. Ning ruutu ja triipu olen ma alati armastanud. Disainerid ütlevad sageli, et kui kangas endas on juba väga palju jõudu, on sellest keeruline midagi kavandada. Jah, see on tõsi – suur vaev on panna mustrid rõivastele nii, et lugu jääks alles, aga mind see ei hirmutanud! Vastupidi, ma jumaldan pööraseid mustreid, hulljulgeid materjale. Hästi palju kangaid kooti mulle spetsiaalselt, sealhulgas ka kõik Prantsuse pitsid. Must värv ärkab hõrgu pitsi või huvitava läbikumava materjali peal hoopis eriliselt ellu. Mulle on rõiva juures tähtis kõik viimase nööbi ja voodrini. Mul oli kinnisidee saada putukatega vooder, et asjad oleksid elusad nii väljast kui ka seest.

Millest selline putukakirg? Enamik inimesi ju kardab putukaid.

Tead, ma üldse ei mõtle moodi luues inimeste peale, teen kõike täiesti sisetunde järgi. Mina imetlen ja austan putukaid! Mesilaste teema kummitab mind, järelikult see on oluline. Kollektsiooni nimi on B. Nagu bee – mesilane, see on üks kandvaid motiive minu jaoks. Mesilasi on siin igal pool: pluusidel, kleitidel, eri mustritesse peidetuna. Nad on imetlusväärsed olendid ja väga võimas sümbol. Kuni mesilased on veel elus, seni püsivad ka inimesed maa peal. 

Miks sa mini ei salli?

Oo, ma ei kanna mitte iial mini! Ma ei saa endale kunagi poest kleite, seal lihtsalt ei ole seda õiget pikkust! Ma ei saa sellest üldse aru – see on kõike muud kui naiselik.

Miniseelikud on tüdrukutele, mitte naistele. 

Tagasi üles