Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Algas paastuaeg: 5 nippi, mis paastumisel aitavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Murat Subatli / PantherMedia / Murat Subatli/Scanpix

Ülestõusmispüha on kirikuaasta üks tähtsündmusi, sellele eelneb 40-päevane paastuaeg. Eilse tuhkapäevaga sai paastuaeg alguse. Kuigi Eesti on üks vähemreligioosseid riike maailmas, on kevadine paastumine või lihtsalt natuke kergemalt ja teadlikumalt toitumine õigesti tehtuna tervisele kasulik.

Kui oled otsustanud sel kevadel paastuda või siis teatud perioodiks mõndadest roogadest loobuda, tasub küsida katoliiklastelt, kuidas nemad seda teevad.

Pulse toob välja viis nippi, mis peaksid aega lihavõteteni lihtsustama.

  1. Väldi ahvatlusi. Paast on aeg, kui loobutakse maistest ahvatlustest, seega on parem lähenemine saada lahti asjadest, mis võivad sind halvale teele juhatada.
  2. Joo kõigepealt vett. Paastudes võid kogeda pearinglust ja uimasust, kuna su veresuhkur langeb. On ääretult oluline juua piisavalt vett ja eriti oluline on juua vett enne, kui sööma asud.
  3. Söö rohkelt värskeid puuvilju. Puuviljad, mida on kerge seedida ja mis sisaldavad palju vett, on parim viis organismi rehüdreerimiseks. Nendest saad ka piisavalt energiat ja vajalikke toitaineid. Vaata puuviljaletis datlite, ananassi, õunte ja banaanide poole. Väldi tsitruselisi, kuna nende happelisus võib tekitada kõhuprobleeme.
  4. Vali süsivesikute asemel valgud ja juurviljad. Söö üks või mitu keedetud muna või vali rohkelt juurvilju. Munad on hea viis keha valguvajadust rahuldada. Ning näiteks juurviljasupid on kergelt seeditavad, samas aga pakuvad kehale palju vitamiine ja mineraale.
  5. Kuid söö ka süsivesikuid. Eelista lihtsüsivesikute asemel liitsüsivesikuid, näiteks maguskartulit, kala, kana, riisi, meriande jne.
Tagasi üles