Lastepsühholoog: kas su laps on kooliks valmis ja kuidas teda toetada?

Foto: Erik Reis / PantherMedia / Scanpix

Kohe on käes aeg esitada avaldused esimesse klassi astumiseks. «Vanemad kipuvad üle tähtsustama lugemisoskust kui nende arvates põhilist koolivalmiduse näitajat,» ütleb Perekeskus Sina ja Mina kliiniline lastepsühholoog Ene Raudla.

Koolis pole lihtne kohaneda lastel, kes oskavad lugeda, vaid eelkõige neil, kes on enesekindlad, iseseisvad, suudavad keskenduda, paigal istuda ja kontrollida emotsioone ning leida sõpru.

Millest koosneb koolivalmidus?

1. Õpivalmidus ja oskused: laps tunneb huvi õppimise vastu. Ta tunneb tähti, oskab lugeda, veerida, arvutada, talle meeldib mõistatusi lahendada.

2. Laps on kehaliselt, vaimselt ja sotsiaalselt võimeline täitma koolis esitatavaid nõudmisi. Näiteks suudab tassida koolikotti, istuda 45 minutit, järgib reegleid, tegutseb grupis, julgeb vajadusel võõra käest abi küsida, suudab kontrollida emotsioone, kui jääb viimaseks või ei saa aru, mida tegema peab.

3. Eneseteenindamisoskus: laps saab kõik riideesemed ise selga, saab nööbid kinni, seob kinni paelad, oskab kasutada raha, kasutada nuga ja kahvlit ja nii edasi.

Soovitused vanematele, kuidas oma last toetada:

1. Pea meeles, et iga laps on erinev nii arengu kiiruse kui huvide poolest – kõik ei hakka kolmeaastaselt lugema ja kõigist ei saa kõrgushüppajat. Aktsepteeri oma last sellisena nagu ta ja arvesta tema võimete ja huvidega – see aitab kaasa tema enesekindluse kasvule.

2. Tunnusta lapse edusamme - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus ning tahtmatus pingutada. Positiivne enesehinnang aga annab julguse õppida ja tegutseda.

3. Pea meeles, et lapse põhitöö on mäng. Ka õppimine võiks toimuda läbi mängu – aaretejaht tähtede tundmaõppimiseks, poes siltide lugemine ja nii edasi.

4. Õpeta last mõistma enda ja teiste tundeid, see aitab tal koolis ootamatute olukordadega toime tulla ja ka uusi sõpru leida. Sõnasta lapse emotsioone («sa pettusid, et sul see asi välja ei tulnud») ja selgita enda või teiste emotsioone.

5. Julgusta last vajadusel võõrastega suhtlema – poemüüjaga rääkima, kinopiletit ostma, teesuuniseid küsima ja nii edasi.

6. Toeta praktiliste oskuste õppimist, mida läheb koolilapsel vaja – raha kasutamine, võtmega ukse avamine, enda riietamine, telefoniga helistamine, kellatundmine ja muu selline.

7. Harjuta last oma asjade eest vastutama – mida on vaja kaasa võtta näiteks lasteaeda, maale või trenni.

8. Lugege, arutlege, lobisege.

9. Õpeta lapsele püsivust, oma järje ootamist ja reeglite järgimist. Värviraamatud õpetavad lisaks silma ja käe koostööle ka püsivust. Lauamängud on hea viis õppida reeglitest kinni pidama.