VIDEO: Stressis? Saamatu? Õnnetu? Selle teraapia peale sa ilmselt veel polegi tulnud...

Midagi savist valmistada võib eemalt paista keerukas, tülikas, plögane, märg... mis kõik veel. Aga paned käed külge ja kõik on hoopis teisiti. Üle mõistuse äge lihtsalt! Foto: Anton Semyzhenko

Kuidas teha savist tassi? On see tore või stressirikas tegevus? Ja kas iga jobu saaks sellega hakkama? Arter tegi proovi ja avastas palju head, mille peale varem ei tulnudki. Ja tassi sai ka!

Hakatuseks saan pihku nutsaka külma niisket savi. Esialgu tundub ta kaunis tuim ja puine tegelane, ma ei suuda ettegi kujutada, kuidas teda ellu äratada saaks... Kuid saviga suhtlemine kujuneb üle ootuste põnevaks! Vaata videost, mis juhtus.

«Ta tahab mudimist, umbes nagu piparkoogitainas,» selgitab juhendaja. Ma ei ole vist elus kohanud nii rahumeelset meest nagu savikoja meister siin Ukrainas, Kamenets-Podilsky vanas kindluses. Pikkade juuste ja linaste rõivastega mõjub ta pühalikult ja megakannatlikult. Õige pea taipan, et savi mõjubki inimestele nii.

Mina olen seevastu ülikärsitu!

Nökerdan ja nökerdan, aga ikka tuim! Piparkoogitainas oleks selle sõtkumise ja voolimise peale ammuilma juba ise kuju võtnud ja omal jalal ahju roninud, aga savi on endiselt jäik, mure kamakas. Tema südame sulatamiseks tuleb ikka tublisti vaeva näha. Aga see on ka ainus tüütu lõik selles põnevas protsessis. Edasi algab pidu!

Meister võtab ajapikku üles soojenenud savijunni viimaks pihku, muljub seda mõtlikult, ja pääsengi potikedra kallale. Plekiline põll teeb ümber minu täistiiru, nii saan muretult puusa vastu lauda toetada. «Toeta kõvemini, sa pead olema hästi stabiilne,» kõlavad õpetussõnad. Edasi käed märjaks, jalaga keder pöörlema ja maagia lähebki lahti...