Pereterapeut: kas last saab armastada liiga palju?

Foto: Shutterstock

Perekeskus Sina ja Mina pereterapeut Kaidi Hallik ütleb, et tänapäeval seavad paljud lapsevanemad oma lapsed esiplaanile - tähtis on, et laps oleks rahul ja ei kogeks negatiivseid emotsioone.

Lapsed on elu õied. Nad sünnivad siia ilma armastusest ja vajavad teadmist, et nad on vanemate poolt armastatud terve elu jooksul. Kui laps tunneb, et vanemal pole tema jaoks aega - laps pole tähtis - tekivad lapsel raskused kodus, lasteaias, koolis. Kas aga last saab armastada liiga palju?

Kes on peres kõige tähtsam?

Näen, et paljud tänased lapsevanemad seavad oma lapsed peres esiplaanile – kõige tähtsam, et laps oleks rahul, vanema poolt mängitatud, arendatud, transporditud, ei kogeks negatiivseid emotsioone ja nii edasi.

Ka meedias on kujunenud hea vanema mõõdupuuks pigem lapsekesksus ja altruism. Pealtnäha võiks ju tunduda, et see ongi see, mida laps vajab – olla armastatud läbi hoolitsemise. Ometi on veel midagi, millest ehk vähem räägitakse. Nimelt vajab laps vanemalt ka võimalust emotsionaalses mõttes suureks kasvada – kogeda ka pettumust, igavust, ebakindlust ja äpardumisi, sest ainult siis saab ta tunda ka tõelist rõõmu, põnevust, enesekindlust ja õnnestumisi. Kui vanem võtab lapse eest vastutust liiga palju, siis jagub seda lapsele endale liiga vähe, mistõttu lapse enesekindlus ei saa piisavalt toitu. Samuti kogeb vanemate poolt liigses fookuses olev laps, et tema oma soovidega on peres kõige tähtsam. Tulemuseks on väsinud ja rahulolematud vanemad, nõudlikud ja vähese empaatiavõimega lapsed ning sassis peresuhted.