Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kuidas teiste inimeste hukkamõistust üle olla?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Solvanguid ei tohiks isiklikult võtta.
Solvanguid ei tohiks isiklikult võtta. Foto: SCANPIX

Kui oled emotsionaalselt vaba ega võta teiste hukkamõistu isiklikult, saad aru, et tegelikult ei tee miski sind päris õnnetuks. Portaal youbeauty.com jagab nõu, kuidas solvangutest üle olla.

Inimesed on tundlikud ja haavatavad. Isegi kui tuju on hea, piisab mõnikord väikesest mürgisest kommentaarist ja meeleolu on jälle nigel.

Mis siis kaitseb meid lugupidamatute ja mõtlematute märkuste ja tegude eest? Vastus on lihtne - midagi ei tohi isiklikult võtta. Teiste inimeste teod ei tohiks meile põrmustavalt mõjuda.

Kui võtad midagi isiklikult, asud kohe ohvri rolli. Võrdleme seda olukorda põrkeautodega lõbustuspargis. Kui lähed sõitma, on ju ette teada, et teised autod põrkavad sinu oma vastu ning mõttetu oleks seetõttu vihastada. Mõned põrkuvad meelega, teised on hooletud või teevad seda kogemata.

Samamoodi ei saa me reaalses elus alati vältida kriitikat ja seda, et teised jälgivad meie tegemisi. Paratamatult tuleb seda ette. Kuid kas on õige lasta end häirida sellest, mida teised inimesed teevad või arvavad? Ei ole mõtet anda teistele enda elu üle sellist kontrolli.

Kui teed sisimas otsuse kõike mitte isiklikult võtta, säästad end suurest hulgast kannatustest. Isegi kui keegi astub otseselt sinu vastu, ei ole mõtet end häirida lasta, sest tõenäoliselt vaevleb ta oma probleemide käes. Need probleemid aga ei puutu sinusse. On valida, kas lähed tema probleemidega kaasa või oled neist üle, jalutades rahulikult ja enesekindlalt eemale.

Miks on üldse nii kerge teiste käitumise pärast solvuda? Kas me tõesti usume, et kõik käib alati meie pihta? Tõepoolest, uuringud on tõestanud, et inimesed paisutavad üle, kui palju teised neid esile tõstavad ja hindavad.

Tegelikult võib sellist suhtumist pidada irratsionaalseks ja enesekeskseks. Pealegi viib see mõttetu enesehaletsuseni. Kaaslase hoolimatus või töökaaslase inetu märkus viitab sellele, et tal endal on probleeme, mitte sinul. See viga ei pea seega automaatselt sinu omaks saama.

Võtab aega ja kannatust, et kõike mitte isiklikult võtta. On loomulik, et võtame hinge, kui lähedane salvab karjäärivaliku pärast või võõras müksab tänaval ega vabanda. Kui oleme terve elu teiste tegudele reageerinud, siis on väga raske end muuta, sest harjumuse jõud on suur. Kui aga võtta vastu see vapper otsus, mitte enam emotsionaalselt reageerida teiste tujudele, muutub elu totaalselt.

Alustuseks keskendu inimesele, kes sul tavaliselt tuju ära rikub. Proovi vaadata elu tema pilgu läbi. Kas see pilk keskendub ainult sulle? Ilmselt mitte. Inimesed on tavaliselt keskendunud iseendale, mitte teistele.

Oleks ideaalne, kui inimesed arvestaksid teiste tunnetega, aga päriselt sageli nii ei ole. Nii et kui too inimene ütleb sulle taas midagi halvasti, siis ära unusta, et ta elab oma elu lähtudes enda vaatenurgast, täpselt nagu sinagi.

Kui see vaade viib solvava kommentaarini, ei ole selles midagi isiklikku, sest see inimene ei mõelnud nagunii sinule.

Kui suudad vabalt võtta, tunned tohutut emotsionaalset vabadust. Siis avastad, et polegi eriti midagi, mis sind rivist välja viiks. Sulle võivad ikkagi jääda eeldused, kuidas teised sind kohtlema peavad ja kuidas ise teisi kohtled, aga see, mida tunned, on sinu enda kontrolli all. Õige mõtteviis kaitseb haavumise eest.
 

Tagasi üles