Mis juhtub, kui kogemata hallitavat toitu süüa?

Foto: Ihar Leichonak / Panthermedia / Scanpix

Vahel võib juhtuda, et sööd kogemata toitu, mis on juba hallitama läinud ja ei märkagi enne, kui suutäis juba alla neelatud. On see väga ohtlik?

Tõenäoliselt ei juhtu sinuga midagi hullu, sest toiduhallitus võib vaid harva inimese haigeks teha. «Ära sa sellest ei sure,» lubab dr Rudolf Bedford väljaandes Women’s Health. «Inimene seedib hallitust täpselt samamoodi nagu sööki.»

Hallitus kasvab taimsele või loomsele ollusele siis, kui on sellele jõudnud õhu, vee või putukate abil. Mõni hallitus võib olla ohtlik, kuid üldjuhul ei ole vaja selle pärast palju muretseda. Paljud söögid (näiteks hallitusjuustud) sisaldavad hallitust erilise maitsenüansi tõttu. Kui köögiviljadele on tekkinud karvane rohekas või valge hallitus, siis võib see südame pahaks ajada puhtalt halva maitse tõttu, kuid mitte mürkide pärast.

Kui oled kogemata hallitust söönud ja tunned end kehvasti, siis soovitab dr Bedford enne arstile helistamist oma enesetunnet jälgida. «Magu on väga karm keskkond, suurem osa bakteritest ja seentest ei pea seal vastu,» selgitab ta. «Hallituse söömisest päriselt haigeks jäämine on äärmiselt tavatu.»

Halba enesetunnet võib suurendada allergia mõne hallituse vastu. Siis võivad tekkida ka hingamisprobleemid. Kui iiveldus ei lakka ja hallituse söömise järel ajab pidevalt oksendama, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Kas hallitust saab toidust välja lõigata?

Kui me näeme toidu peal hallituse eoseid, siis tuleks seda võtta kui jäämäe tippu – hallituse «juuri» me ei näe ja kui on tegu mürgise hallitusega, siis on toksiinid ka toidu sees. Kui kahtled, siis ei soovita dr Bedford lõikamisega riskida. Enamasti sõltub see aga konkreetsest toidust.

Kõvema tekstuuriga toitudes on hallitusel raskem edasi areneda, mistõttu on nendelt ohutum hallitust välja lõigata. Sellised söögid on näiteks kõvad juustud, salaami, kõvad puuviljad ja köögiviljad.

Pehmed söögid, milles hallitus areneb kiiremini laiali, tuleks hallituseplekkide korral minema visata. Need on näiteks pehmed juustud, pehmed puuviljad, küpsetised, kaunviljad, pähklid, jogurt, moos, liha.

Kõige paremini ennetab hallitamist toidu külmikus hoidmine, sest hallitusele meeldib soe ja niiske keskkond. Külmikus kasvab hallitus aeglasemalt, aga siiski kasvab. Kuna see levib hästi õhu kaudu, tuleb külmkappi seest regulaarselt pesta.