Psühholoog Kätlin Konstabel: kuidas lapsevanemana tagada, et laps tulevikus õnneliku suhte leiab?

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuidas laps suurena hakkama saab, kas ta ka endale toreda kaaslase kõrvale leiab? Ja muidugi – kas vanem saaks midagi teha, et elus lähes paremini? Pole lapsevanemaid, kes murelikult taolisi mõtteid ei mõlgutaks. Vahel võib hoolivat lapsevanemat tabada ka abitu tunne, sest tundub, et kõik lapse tulevikus on puha õnne asi. Eriti nukraks võivad muutuda vanemad, kel endil pole isiklik elu kõige sujuvamalt läinud ja kes ei tea üldse, kas neil niimoodi järeltulijatele suhete kohta midagi õpetada on.

Teismeeas hakkab lastel tekkima sõprusest erinev huvi vastassoost kaaslaste vastu ja esimesed paarisuhte moodi tutvusedki. Seega oleks loogiline mõelda, et kui selles vanuses lastele õpetada vastassooga suhtlemise ja selles võtmes meeldimise kunsti, rääkida sinna juurde selgelt seksiga seonduvast, siis on see alus ka täiskasvnuea edukateks romantilisteks suheteks. Värskelt ajakirjas Child Development avaldatud Virginia ülikooli ja James Madisoni ülikooli teadlaste artiklist ilmneb aga, et mõelda võiks hoopis teises suunas.

Teadusartikli aluseks olnud longituuduuringu sihiks oli teada saada, millised teismeea suhete ja suhtlemisega seotudt tegurid on seotud romantiliste suhetega rahuloluga 20. eluaastate teises pooles. Uuringu alguses olid osalejad 13-aastased, projekti lõpus 30-aastased. Ettevõtmise käigus jälgiti laste käitumist, küsiti intervjuude käigus teiste lastega läbisaamise kohta ja küsiti nende sõprade mõtteid. Täiskasvanutena, vanuses 27-30, tehti nendega igal aastal uuesti intervjuu romantiliste suhetega rahulolu kohta.