:format(webp)/nginx/o/2019/01/29/11749212t1h24e2.jpg)
Lõpuks on kätte jõudnud kauaoodatud nädalavahetus, pikemad pühad või suisa puhkus – aeg, et tulla välja argirutiinist, teha midagi spontaanset ning seda loomulikult oma kõige lähedasemate inimeste seltskonnas. Lüües lahti mis tahes kultuurikava, näed aga, et valik on tohutu, alates kontsertidest ja lõpetades kõikvõimalike stand-up sõudega. Minnes kindla peale välja eelistad ilmselt klassikat ja nii leiadki end lõpuks valiku ees: kino või teater?
Oleneb olukorrast – oleks ilmselt kõige õigem vastus sellele küsimusele. Olemuslikult üsna erinevad, on nii kinol kui teatril oma plussid ja miinused.
Kino on argine, teater eriline. Olgem ausad, kinos käimine ei ole just kõige originaalsem valik, kui soovid oma armsama või sõpradega meeldejäävalt aega veeta. Sageli asuvad kinod suurtes ülerahvastatud kaubanduskeskustes, mis kahandab olukorra erilisust veelgi. Loomulikult võib suurepärane seltskond või vapustav filmielamus muuta kinokülastuse eriliselt nauditavaks – erandid kinnitavad reeglit – ent teatri puhul on tõenäosus igapäevasuse maharaputamiseks lihtsalt suurem. Teatrisse minek annab võimaluse kogeda end ja teisi pisut teisest küljest: panna selga pidulikumad riided, lõhnastada end lemmikparfüümiga ning nautida vahetult laval toimuvat, olla osa etendusest.
Kino on taskukohasem kui teater. See tegur muutub iseäranis kaalukaks, kui soovid kvaliteetaega veeta nt kogu perega. Lisaks piletitele tuleb ilmselt arvestada ka snäkkidega või einestamisega enne või pärast kino. Oma kaaslasega kahekesi minnes on muidugi üha tavalisem praktika, et kumbki maksab enda eest ise või üks maksab piletid ja teine söögi-joogi ehk ka siin ei ole kindlaid reegleid. Samuti võib teatripileteid aegsasti ette või mõne kampaania ajal ostes saada vägagi soodsa hinnaga.
Kino on kiire, teater aeglane. Kinoskäik kui koos aja veetmine kestab sageli täpselt nii kaua kui film ehk tavaliselt paar tundi. Muidugi võib selle pisut pikemaks ning erilisemaks muuta jalutuskäigu või õhtusöögiga enne või pärast filmi. Teatrikülastus tervikuna kestab kauem. Vaheaeg annab lisaks võimaluse suhelda ka kahe vaatuse vahepeal – see on hea viis jagamaks emotsioone ning mõtteid nähtu üle ja õppida seeläbi oma kaaslast ka paremini tundma.
Loomulikult on kinol ja teatril veel palju erinevaid külgi ning aspekte, mida kaaluda – näiteks parasjagu repertuaaris olevate filmide või etenduste valik. Kui filmi puhul saab treilerist enam-vähem aimu, millega tegu, siis etendustele üldjuhul treilereid ei tehta ehk üllatuse moment on suurem. Lisaks võib määravaks saada ka see, et teatrietendused on enamjaolt õhtuti, samas kui kinno võib minna pea et igal ajal.
Kaks vahest kõige olulisemat tegurit, mida valikut langetades silmas pidada, on kaaslane/kaaslased, kellega koos soovid aega veeta, ning tegevuse eesmärk. Kino on seltskonna mõttes universaalne valik: sinna võib minna nii üksi, kahekesi kui ka suurema seltskonnaga. Põhiline fookus on kogu aja siiski filmil. Teater aga, nagu juba mainitud, pakub rohkem võimalust suhtlemiseks ning kaaslas(t)e nägemiseks pisut teise nurga alt. Nii kino- kui teatrikülastuse võib muuta ka regulaarseks, tehes seda korra nädalas, kuus või kvartalis. Ka kogu ettevalmistav etapp toob argiellu pisut vaheldust ning alati on, mida oodata. Planeerides mõnusa ühise õhtusöögi enne kino- või teatrikülastust ning ka pärast mitte kohe koju tõtates, saad muuta oma seltskonnaga koos aja veetmise täpselt nii eriliseks või romantiliseks, kui soovid!