Lugeja küsib: mis juhtub, kui pakasega märja peaga välja minna?

Foto: Sergey Borisov / PantherMedia / Scanpix

«Mis juhtub, kui minna talvel miinuskraadidega märja peaga välja (näiteks pärast trenni). Kui ohtlik see on ja mis tagajärjed võivad sel olla? Olen kuulnud, et sellest võib tekkida ajukelmepõletik – on sel hoiatusel tõsi taga? Kuidas kaitsta juukseid külma eest?» uurib uudishimulik Sõbranna lugeja.

Vastab Apotheka proviisor Janika Tähnas:

«Üks loogilisemaid põhjuseid, miks kanda mütsi, on loomulikult see, et mütsiga on oluliselt soojem kui mütsita. Kuna inimese aju koosneb ligikaudu 80 protsenti veest, on selge, et talvel märja peaga ja ilma mütsita õues viibimine ajule hästi ei mõju. Pead varustavad verega paljud suured veresooned, mida külmetamine ahendab. Selle tulemusena väheneb verevool, mis omakorda võib tekitada peavalu. Kuna peas on väga palju pindmisi närve, mis üldse külma ei talu, on suur oht saada krooniline peavalu või närvipõletik. Kui pea või kukal saavad külma ehk rahvakeeles «kui tuul tõmbab läbi», võivad tekkida ka lihasvalud kukla-, kaela- ja õlapiirkondades. Mütsi kandmine kaitseb otseselt ka kõrvapõletiku eest, kuna kõrvad on samuti külmale väga tundlikud. Ennekõike aga muutub organism külmetades kõiksugustele viirustele vastuvõtlikumaks, sest nõrgeneb keha immuunsüsteem. Näiteks kui käed-jalad saavad külma, ahenevad veresooned ja see halvendab ülemiste hingamisteede verevarustust. Ninas muutub aeglasemaks ripsepiteel ehk ninakarvakeste liikumine ning selle tõttu saavad viirused ja bakterid ka kergemini organismi tungida, paljuneda ja põletikku tekitada, mille tagajärjeks võivad olla nohu, köha ja kurguvalu. Immuunsüsteemi nõrgenemist külmetuse tõttu on püütud selgitada ka sellega, et ahenenud veresoontes muutub verevool aeglasemaks, mille tagajärjel väheneb valgete vereliblede arvukus ja toimekiirus. Valgete vereliblede roll on aga kaitsta meie organismi erinevate viiruste ja muude haigustekitajate vastu. Tõenäosus märja palja peaga mõne minuti jooksul väljas viibides ajukelmepõletikku saada, on üsna väike, kuna selleks peaks olema organism eelnevalt juba nakatunud vastava haigustekitajaga. Küll aga on tõenäosus suurem haigestuda tavapärasematesse hingamisteede viirushaigustesse või saada kaela- ja kuklapiirkonna närvipõletik.

Miinuskraadid kahjustavad ka juukseid ja peanahka. Peanahakapillaarid tõmbuvad külmaga kokku, juustes olev niiskus külmub ja juuksed saavad organismist vähem toitaineid. See muudab juuksed hapramaks ja aeglustab nende kasvu. Juuksevärv võib muutuda tuhmimaks ja juukseotsad lõheneda kergemini. Põhjuseks on eelkõige see, et pakane aeglustab juuksesibula vere- ja ainevarustust, mille tõttu muutub juuksesibul nõrgaks.

Juukseid kahjustab ka pidev temperatuuri kõikumine – siseruumist õue minnes võib väga külmal perioodil temperatuur kõikuda lausa 40 kraadi võrra. Juustele mõjub see kurnavalt ja võib põhjustada juuste suurenenud väljalangemist. Lisaks võivad tekkida probleemid peanahaga.

Kuna talvel on siseruumides kütteperioodi tõttu tavapärasest kuivem õhk, siis see omakorda kuivatab juukseid, mistõttu on mõistlik talvel neid regulaarselt maskidega turgutada ja aeg-ajalt lõigata ka juukseotsi. Samuti tasub talvisel ajal tarbida ka juuksevitamiine, mis aitavad säilitada juuste normaalse kasvu ja neid tugevdada.

Nii naistele kui ka meestele on välja töötatud spetsiaalsed juuste väljalangemise vastased tooted. Levinuim neist on Platsenta ekstrakt, mida soovitatakse õhukeste, rabedate ja habraste juuste korral. Tugevamate ja tervemate juuste kasvu aitavad soodustada biotiini sisaldavad vitamiinide ja mineraalainete preparaadid. Samuti saab apteegist abi peanahaprobleemide, näiteks kõõma korral.

Talvemütsi valides tasub tähelepanu pöörata mütsi materjalile. Ideaalne talvemüts kaitseb tuule eest, kuid samas on tehtud hingavast materjalist. Kui müts ei lase niiskust välja, läheb peanahk märjaks ning nii on külmetushaigused kerged tulema.»