Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Psühholoog Kätlin Konstabel: mida teha, kui viha lapse vastu ajab silme eest mustaks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Viha on normaalne emotsioon. Lapsevanematena kardame aga õigusega, et meie suutmatus oma vihaga toime tulla võib lapsele palju kurja teha. Et osata lapse peale kurjaks saades selle olukorraga edukalt hakkama saama, on ühelt poolt vaja teadmisi sellest, kuidas meie viha tekib ja teisalt eneseregulatsiooni oskusi. Lapsega suheldes oma viha kontrollimine on vanematena aga meie kohustus. Kui näitame oma viha välja viisil, et laps meid kartma hakkab, on lapse-vanema turvaline suhe tõelises ohus.

Pea meeles, et sa ei saa panna teist inimest – ka mitte last – tegema seda, mida sa tahad. Ainus viis teise käitumist muuta, on muuta enda oma – siis muutub ka teise käitumine. Vihast karjudes, ähvardades või lausa lüües võib saavutada lühiajalise efekti, laps teebki sel hetkel soovitut, aga pikas perspektiivis see ei tööta. Kuna vanema toores viha on lapse jaoks nii kohutav, muudab ta aja jooksul enesekaitseks end selle suhtes immuunseks, nii et vanem peaks järjest hullemini vihastama.

Märksõnad

Tagasi üles