Kui see ka peaks olema inimese esmakordne põrkumine rassiteemadega noores USAs, klassiühiskonnaga, kuristikuga eri elatus- ja haridustaseme vahel – see film muudab puise teema nii elusaks, et võimatu on mitte kaasa elada.
Pean tunnistama, et tunnen poolehoidu tõestisündinud lugude suhtes, sest minu arvates teeb reaalne elu fantaasiale enamasti silmad ette. Selle filmi puhul kehtib see iseäranis säravalt. Lugu viib vaataja tagasi 60ndate alguse Ameerikasse ning stiilipunkte võib jagada juba kümnendi äärmiselt detailitäpse taaselustamise eest, mis ajab moefännil kuklakarvad vaimustusest turri. Saadki ajas tagasi astuda – iga viimane kui auto tänaval, kuuereväär, külmik ja poolik piimapudel selle riiulil, kõik on autentne.