:format(webp)/nginx/o/2019/01/11/11708099t1ha674.jpg)
Maailm on pahupidi pööratud! Esiplaanile on kerkinud tegelane, mis looduse poolest kuulub tagapoolele – pepu. Kõiki huvitab, miski muu justkui enam pilke ei püüa ega kõneainet pakugi. Millest nii tuline huvi selle kena, koheva ja sümpaatse tüübi vastu? Arteri kehatoimkond otsustas pepukujulist nähtust lähemalt uurida.
Maailma areenil suplevad tulises tähelepanus Kardashiani klanni hiigelpungis tagatuled. Kuid väike Eestigi ei jää trendist maha! Meilgi on oma esipepud, mida imetleda. Kes Instagrami avarustes halvasti orienteerub ja sealseid fitness-pepusid silmas ei pea, saab oma tuharadoosi rahvusringhäälingu tele-eetrist kätte. Pepupõua üle ei saa praegu kurta isegi poolpime kodanik, neid priskeid paariskujundeid tuleb uksest ja aknast, puritaanidki ei pääse. Vaja välja uurida, kes selle džinni pudelist välja lasi! Sest nii pepukultus kui ka kultusobjekt ise on paisunud niivõrd suureks, et pudelisse tagasi seda enam ei topi.
Pehmed püsiväärtused
Väljaulatuva tagumiku kultus ei ole sugugi uue aja moeröögatus. Queen laulis juba 40 aastat tagasi kiitvalt, et paksu tagumikuga tüdrukud panevad rokkiva maailma pöörlema («Fat bottomed girls you make the rockin' world go 'round»). Tunduvalt hiljem suunas maailma tähelepanu tagumiku ümber pöörlema väidetavalt maailma kauneimate (või tavatult külluslike) kannikatega Jennifer Lopez. Kui nüüd kuulata väljamaist räppmuusikat, keerlevad vaat et poolte lugude sõnad ümber naisterahva ahtri («Shake your booty!»). Aga popkultuuri on hakanud tagumikufetiši kujundajana liidripositsioonilt tõrjuma spordisaalihullus: suurem osa naisi paistab kükkides, raskused õlgadel, nägevat vaeva just pepu vormimise kallal. Mis on ka arusaadav, sest see piirkond, arvestades naiste üldist vähest lihasmassi meestega võrreldes, on üks väheseid, kus sihipärane treening kiireid ja nähtavaid tulemusi annab. Asjata pole fitnessi ringkondades käibel nali: «Oh, oleks vaid olemas kükid rindade jaoks!»
Rinnad ongi kehaosadevahelises tähelepanukonkurentsis suurimad kaotajad. Kunstrinnad on muutunud nii tavaliseks ja tüütuks, et keegi enam ei erutu. Plastilise kirurgia maailmas hoiab rindade suurendamise lõikus endiselt esikohta, kuid tuharaimplantaadid hingavad esikumerustele juba kuklasse.
Ettevaatust, libakannikad!
Mida vaadatakse, seda ka näidatakse. Kui pilkupüüdvast pepust saab naise juures hinnatud omadus, kasvavad otsekui üleöö ka naiste tagapooled. Tagumik kirurgi käest osta on märksa kergem kui seda raske töö ja treeninguga tekitada. Ning paraku seavad ka anatoomilised eeldused fantaasialennule piirid. See fakt võib murda küll mõnest pepusõltlasest mehe südame, kuid suur osa eputus-pepudest on võltsid. Isegi terve armee sporditšikke kekutab areenil tehistagumikuga. Ehtsal ja võltsil vahet teha pole kuigi keeruline: kui loodus on kinkinud kopsakad kannikad, jätkab neid ka tugev reis. Treeningu abil pole samuti üksnes tuharale kuhjuvaid kumerusi reaalne vormistada, samad harjutused arendavad ka reielihased lopsakamaks. Kui sale reis läheb üle hiigelkannikaks, on kindlasti tegu kirurgilise juurdeehitusega. Enamik kohendatud peputare eesotsas Kim Kardashianiga muidugi eitab operatsioone, aga eks see ole osa moodsa hulluse mängureeglitest.
Nii mõnigi ebakindlam naine usub, et suurema kannita pole tal mingeid šansse elus läbi lüüa. Maailm näib karm – keera ringi ja kohe on selge, mida sa naisena väärt oled. Ja vaadatakse neid tagatulesid ahnelt! Tagumik on ometi midagi sellist, millel võib lasta pilgul peaaegu rahumeeli puhata. Taguots, erinevalt rindadest, on lõppeks ikkagi mõlema sugupoole esindajail olemas, nii on selle piidlemist veidi keeruline pidada seksuaalselt ahistavaks. Katsu sa sama muretult naise rindu jõllitada – see võib praegusajal tekitada ainult paksu pahandust.
/nginx/o/2016/11/23/6103783t1h0a97.png)