/nginx/o/2011/11/28/853997t1hb69b.jpg)
Psühholoog Barbara Markway selgitas portaalis psychologytoday.com, kuidas tuleks käituda häbeliku lapsega.
Häbeliku lapse enesekindlus vajab tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ujedus ei ole tänapäeval hinnatud loomuomadus. Meie ühiskonnas tunnustatakse neid, kes on julged ja seltsivad, mitte neid, kes on kinnised ja vaiksed.
Kuna meie kultuuris suhtutakse häbelikkusesse pigem kehvasti, peaks arga last suunama, et ta ei arvaks endast halvasti.
Selle asemel, et öelda «sa oled häbelik» või «ära ole häbelik,», tuleks öelda «sa oled jutukas, kui oled inimest tundma õppinud» või näiteks «võtab natuke aega, enne kui sa end teiste seltsis mugavalt hakkad tundma» ja «sulle meeldib olukorda tundma õppida, enne kui ise sellest osa võtad».
Kui te aga satute situatsiooni, milles teised nimetavad teie last häbelikuks, saab ka lapse enesekindlust kahjustamata olukorra enda kasuks pöörata.
Näiteks võib küsimuse peale «kas ta on häbelik?» vastata «oodake, kuni teda tundma õpite, siis ta räägib teid surnuks».
Lapsed sünnivad siia ilma teadmata, millised nad, on ning õpivad end tundma ümbritsevate inimeste kaudu. Seetõttu ongi väga oluline, et vanemad ise ei süvendaks lapse arvamust, et ta on häbelik ega hakkagi kunagi teistega avatult suhtlema.