/nginx/o/2011/11/28/853557t1h33c0.jpg)
Ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja, praegu lapsehoolduspuhkusel viibivat Merle Liivakut üllatab, kuivõrd kaugele on laste kasvatamises jäänud loomulikkus.
Mis Merle Liivakut emaks saades enim üllatas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind paneb imestama, kuivõrd kaugele oleme triivinud loomulikest viisidest last ilmale tuua, tema eest hoolitseda ja kasvatada,» ütles pisipoja ema Merle portaalis Alkeemia.ee.
Naine lisas, et samuti üllatas teda emaks saades see, kuivõrd vähe on meil usku oma kehadesse, instinktidesse, vastsündinu tarkusesse. «Meil on, mida bantu naistelt õppida!» lisas Liivak.
Emadus toob kaasa nii üllatusi kui ka müstikat. Merlel paluti kirjeldada ka oma elu müstilisimat hetke ning ta vastas järgmiselt: «Minu viimase aasta müstilisim hetk leidis aset umbes kaks kuud pärast poja sündi. Olime maakodust n-ö linnas käimas ja veetsin emana oma esimese lapsevaba tunni. Läksin toidupoodi ja kassajärjekorras seistes valdas mind kummaline tunne - naljaga pooleks midagi kaaluta oleku ja välguna sähvatava valgustuse vahepealset!»
Merle oli alati arvanud, et lapse saamine võtab naiselt midagi olulist ära ja kui seni on naine olnud iseseisev, võimekas ja võimukas, siis emaks saades loobub ta suurest osast oma väest.
«Aga seal ma seisin, tundes end võimsana nagu Suure Tõllu naine ja sensuaalsena nagu... noh, võtame või Angelina. See hetk jäi kuidagi eriliselt meelde.»