Kasvatusteadlase juhtnöörid, milliseid koduseid töid peaks eri vanuses lapsed tegema

Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kasvatusteadlane dr Deborah Golboa soovitab lastele kodus parajalt ülesandeid jagada ka siis, kui tundub, et tal kulub palju energiat juba koolitöödele ja huviringidele.

Dr Golboa rääkis oma TEDx kõnes nn ootuste lõhest, mis tähendab, et tänapäeval on üha rohkem selliseid lapsevanemaid, kes arvavad, et koolitööd on lapsele piisavaks töökoormuseks. Kuigi ajad on muutunud ja elu on läinud palju mugavamaks, ei tähenda see, et me võiks oma lapsi saamatuteks kasvatada. Hiljuti näitas üks väike uuring, et 82 protsenti praegustest täiskasvanutest tegi lapsepõlves koduseid töid, kuid vaid 28 protsenti meist annab ise oma lastele kodutöid teha. Miks me oma järglasi poputame?

Gilboa selgitusel teevad kodused kohustused lapsest tulevikus tugevama isiksuse ja parema probleemilahendaja. Selleks, et koormus oleks lapsele sobiv, pakub ta Today Newsi vahendusel välja ka juhtnöörid, milliseid töid erinevates vanuses lastele jagada.

18-kuu-3-aastane laps: selles eas laps laps kõike ise teha ning seda tuleb kindlasti ära kasutada. Pisipõnn tuleb enamasti suurima heameelega appi, kui talle antakse võimalus teha «suure lapse tööd». Gilboa sõnul tuleks vältida väikesele lapsele sellise töö andmist, mida vanemal tuleks oluliselt juhendada või pärast ise üle teha. Muidu annad lapsele signaali, et tema panusest ei ole mingit kasu. Kui laps ei saa ise veel põranda pühkimisega hakkama, siis jäta tema ülesandeks näiteks kühvli hoidmine, kui sinna sodi peale pühid.

4-5-aastane laps: sellises vanuses laps saab teatud töödega suurepäraselt ise hakkama, kuid tal võib olla raske ülesandele pühenduda. Gilboa soovitab lapsega kokku leppida, et kui ta annaks teada, kui töö on tehtud. Nõnda teeb ta suurema tõenäosusega oma töö algusest lõpuni ära ja laseb sul üle kontrollida, kas kõik sai õigesti tehtud.

6-8-aastane laps: ära karda ka äsja kooli läinud mudilasele koduseid töid anda. Vanemale võib jääda mulje, et lapsel on lihtsam, kui ta teeb oma tööd ära korra nädalas, kuid tegelikult tuleb lapsele kasuks, kui tal on iga päev teatud väikesed ülesanded, näiteks korduvad köögitööd või lemmiklooma eest hoolitsemine.

Gilboa sõnul juhtub seda väga tihti, et vanemad alahindavad oma lapsi. Tegelikult peaks ka näiteks 8-aastane laps saama ise pesupesemisega hakkama. Oma suureks üllatuseks avastaski doktor, et paljud tema tudengid ei oska ise oma pesu pesta, mistõttu lasi ta oma pojal tudengitele õpetusvideo teha, kuidas pesu pesema panna.

9-11-aastane laps: sellises vanuses saab laps hakkama erinevate tasemetega ülesannetega. Nende tööde selgeksõppimisega läheb rohkem aega, aga see tuleb väga kasuks ajaplaneerimise ja probleemilahendusoskuse arendamisele. Lisaks vähendab see lapsevanemate kodust töökoormust.

12-13-aastane laps: varateismelisel tasub kodune töö ühendada mingi asjaga, mis on talle oluline. Kui lapsele meeldib hästi süüa, siis võiks ta aidata näiteks hommikusöögi või õhtusöögi valmistamisel. Kui last tuleb tema huviringidesse palju sõidutada, siis võiks näiteks olla tema kohustuseks regulaarselt autot koristada.

14-15-aastane laps: Gilboa soovitab endale kõige ebameeldivam kodune ülesanne teismelisele delegeerida. Ta tuletab meelde, et varem tegid sellises vanuses lapsed täiskohaga tööd. Kindlasti võiks teismeline teha korra nädalas kogu perele süüa või võtta ette mingi suurem kodune projekt.

16-18-aastane laps: kui noor hakkab kooli lõpetama, siis on vanema kohus kindlaks teha, et lapsel on olemas kõik olulised oskused üksi hakkama saamiseks. Ta peaks oskama süüa teha, pesu pesta, koristada, arveid maksta ja ka oma auto eest hoolitseda, kui ta load ära teeb. Täpselt nii nagu täiskasvanugi.

Sageli jätavad vanemad oma laste arengu unarusse puhtalt seetõttu, et neile tundub lihtsam ise kõik ära teha, eriti kui lastel on palju koolitöid. Tegelikult on ka koduste tööde tegemine lapse arengu seisukohalt väga oluline, et nad ei jääks tulevikus hätta.

Praegu on hea aeg lapse tööde nimekiri üle vaadata ja talle uusi kohustusi juurde anda. Kui kool hakkab, on uut rutiini juba kergem harjumuseks kujundada, sest esimestel kordadel võtavad mõned tööd kindlasti rohkem aega. Lase lapsel koolivaheajal töötegemist õppida, et jaanuaris oleks sul endal juba vähem teha.