«Ta tahab kogu aeg minu mehega kahekesi aega veeta. Nii kui mu mees töö lõpetab, siis enne tööpäevalõppu on ta pidevalt juba seal platsis ja ootab mu meest. Hiljem siis jälle kolavad linnas. Kui nad on mitu tundi ära olnud, siis tahab ta sõber veel, et mu mees ta koju maale ka ära viiks. Sinna on mingi tunnine sõit! Mu mees muidugi viib ka.
Iga nädalavahetustel tahab samuti mehe sõber temaga juttu rääkida. Helistab varakult, kutsub enda poolt läbi astuma ja räägib, et tal on üks jutt. Ja nii terve päeva... Isegi aastavahetuseks kutsus sõber teda enda juurde, et nad saaksid seal juua ja juttu rääkida, sest tal on üksi igav.
Ma ei tea, kas ma tõesti kujutan seda vaid ette, aga mulle tundub, et mu mehe jaoks on «nr 1» see sõber, mitte ta naine. Ja nii meil need probleemid tekivadki, sest mina ei saa temaga üldse koos olla. Üldiselt ainult nii palju, kui ta koju magama tuleb. Kui palun, et mees ka minuga oleks, siis on jälle tüli majas. Ma ei tea enam, mida teha!»
Vastab psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja Auli Kõnnussaar:
«Abielus on loomulik, et mehel ja naisel võivad olla ühel ajal erinevad vajadused. Ma saan aru, et teie soovite mingil põhjusel oma mehega koos olla rohkem ja tema vajab suhelda mingil põhjusel oma sõbraga. Väga oluline on rääkida oma vajadustest teineteisele ning paluda n-ö abi. Selleks, et suhtes säiliks ja kasvaks emotsionaalne turvalisus, tuleks proovida mõista teise poole vajadusi ning mitte anda hinnanguid. Hea oleks vältida süüdistusi, kui teine teeb midagi, mis ei meeldi ja ei sobi. Süüdistuste asemel tasub rääkida oma vajadusest. Tasub rääkida hinnanguvabalt sellest, kuidas tema käitumine teid konkreetselt mõjutab ja kuidas te end tunnete. Kui olete vihane või ärritunud, siis püüdke aru saada, milline tunne on tegelikult viha all. Tavaliselt muutuvad inimesed vihaseks, kui nad tunnevad kurbust, häbi, abitust, igatsust, hirmu jne.