Tee jõulumöllus paus: mõtle koduplaneedi tervisele

"Elias maa pealt" üks autoreid ja lavastaja Helen Rekkor lavadekoratsioonide keskel, millest suur osa on teise ringi kraam. Foto: Konstantin Sednev

Ookeanides ujuvad hiiglaslikud prügisaared, millest üks kurikuulsamaid asub Vaikses ookeanis ning on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku. See on vaid üks tõsiasi, mis pani NUKU teatri tänavuse jõulumuinasjutu «Elias maa pealt» lavastajat Helen Rekkorit oma lavastuses just keskkonnareostuse pärast südant valutama ning ärgitama kinkima pühadeks elamusi, olgu see või teatriõhtu.

Teate ju neid Juhan Liivi luuletuse «Lumehelbeke» ridu: lumehelbeke tasa, tasa/liugleb aknale... tasa, tasa? Ja siis selle rahvalikumat varianti, kus lumehelbeke kukub aknale «plärts!». Esiotsa tundub, et ka NUKU teatri jõululavastuses «Elias maa pealt» hõljuvad taevast veealusesse maailma õrnad lumehelbekesed...

Aga siis tuleb ehmatus: see pole mitte lumi, vaid meredesse ja ookeanidesse suuresti maismaalt sattunud plastprügist ning muust reostusest tekkinud mikroplast, mis hukutab kalu ja matab enda alla mereloomi. Veehaldjad püüavad muinasjutus küll plasthelvestest kangast kududa, et midagi päästa, kuid sellest üksi on vähe. Inimene peab appi tulema.