Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875410t1h70fe.jpg)
/nginx/o/2018/12/21/11671715t1hfe60.jpg)
Ookeanides ujuvad hiiglaslikud prügisaared, millest üks kurikuulsamaid asub Vaikses ookeanis ning on suurem kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania kokku. See on vaid üks tõsiasi, mis pani NUKU teatri tänavuse jõulumuinasjutu «Elias maa pealt» lavastajat Helen Rekkorit oma lavastuses just keskkonnareostuse pärast südant valutama ning ärgitama kinkima pühadeks elamusi, olgu see või teatriõhtu.
Teate ju neid Juhan Liivi luuletuse «Lumehelbeke» ridu: lumehelbeke tasa, tasa/liugleb aknale... tasa, tasa? Ja siis selle rahvalikumat varianti, kus lumehelbeke kukub aknale «plärts!». Esiotsa tundub, et ka NUKU teatri jõululavastuses «Elias maa pealt» hõljuvad taevast veealusesse maailma õrnad lumehelbekesed...