Viis tõde abielu kohta, mida kõik paarid peavad mõistma

Foto: Grazvydas J. / PantherMedia / Scanpix

Tugeva ja püsiva abielu loomiseks tuleb partneritel illusioonidest lahti lasta ja mõista, mis võib nende suhet ohustada. Siis on nad paremini valmis raskusteks, mida ei tohi ignoreerida.

Dr Forrest Talley kirjutab ajakirjas Psychology Today, et on 30 aasta pikkuse paaride nõustamise põhjal avastanud rea põhitõdesid, mida iga inimene võiks suhtesse astudes arvestada. Peale selle, et ta on neid teadmisi kinnistanud teraapias, toetavad neid ka teaduslikud uuringud.

Sinu elukaaslane ei ole täiuslik. Ja mis siis? Suurepäraseks abieluks ei olegi vaja täiuslikku partnerit. Kui oleks, siis ei oleks ühtegi head abielu.

Tugevaks abieluks on vaja inimesi, kes sobiksid omavahel kokku, kes otsiksid teineteises head, toetaksid teineteist, oskaksid andestada ja peaksid teineteisest lugu.

Mitte keegi ei leia täiuslikku partnerit. Meil kõigil on mingid puudused. Partneri vigadele keskendumine mürgitab suhet. Õpi väikestest asjadest lahti laskma, püüa näha võimalikult palju positiivset ja keskendu oma partneri headele külgedele.

Sinu elukaaslane ei tee sinu elu täiuslikuks. Paljudel noortel on oma partnerile ebarealistlikud ootused ja nad loodavad, et õige inimene «täidab mingi tühimiku» või «parandab hingehaavad». Mingil määral võibki see juhtuda, kuid mitte täielikult. Kui loodad abielludes, et sellest ühest inimesest saab sinu parim sõber, nõustaja, motivatsioonitreener, ema- või isakuju asendaja, siis tabab sind paratamatult pettumus ja vastumeelsus.

Selle asemel, et kõik neid rolle abikaasa kaela veeretada, toetu sõpradele, perele ja iseendale. Nõnda on su elu palju mitmekülgsem ja abielu märksa õnnelikum.

Lõppude lõpuks, kas olekski realistlik eeldada, et elukaaslane suudab kõiki su vajadusi katta? Muidugi mitte. Mitte keegi ei suuda sellistele nõudmistele vastata. Kahjuks jõuavad paljud sellise teadmiseni alles siis, kui lahutus on juba ukse taga.

Saad seda, mida annad. See tõde kehtib abielus täpselt samamoodi nagu mujalgi elus. Kui sa pühendad suhte tugevamaks loomisele aega, mõtteid ja energiat, siis on ka suur tõenäosus, et sellest tuleb midagi head. See on põhimõte, mis ei anna garantiisid, sest suhtes oleme me ju kahekesi.

Oma panust suhtesse saad võimendada, kui räägid tasahilju oma partneriga sellest, mis teil hästi läheb. Siis saad paremini aru, millele võiks edaspidi pühenduda, et abielu veelgi rohkem õitsele lööks.

Lisaks tuleks võtta aega selleks, et kannatlikult arutada, mis teil nii hästi ei lähe. Arutage ausalt läbi, mida kumbki saaks teha, et sammhaaval suhte nõrgemaid kohti lappida. Üks selline jutuajamine võiks toimuda umbes korra kuus. Kuna see on tõesti väga oluline, võiksite te selle isegi kalendrisse kirja panna.

Abielu on nagu investeerimiskonto. Mida rohkem sa panustad oma partneriga tugeva sideme loomisesse – olles lahke, toetav, hell ja lugupidav – seda paremini tulu kontol kasvab. Siis, kui paned kuidagi mööda (unustad aastapäeva, ostad impulsiivselt kalli asja vms), on teil piisavalt «vahendeid», et see kaotus suhtes üle elada. Kindlasti ei tohi aga seda lähenemist enda kasuks ära kasutada, manipuleerimine ei näita kedagi paremas valguses. Läheduse, heade mälestuste ja tugeva emotsionaalse sideme loomine peab olema tahtlik ja siiras. Ole proaktiivne investor!

Armastamine on tegusõna. Paljud otsustavad abielluda selle pärast, et nad armastavad oma kallimat. Neil on partneri vastu tugevad tunded, nad imetlevad teda. Tunded ei ole aga kivisse raiutud, need muutuvad ja kuhtuvad. Abielus tuleb ette aegu, kui tunded vähenevad või kaovad sootuks. Nii mõnigi hakkab selle peale mõtlema, et miks ta peaks enam abielus olema.

Sellise ellusuhtumisega inimene võib abielluda elu jooksul mitu korda. Aga tunded ei olegi stabiilsed, ainult neile ei maksa oma suhet rajada. Armastus on rohkem kui ainult tunded. See on ka pühendumine, teise heaolule mõtlemine. Seda tuleks igapäevaselt teineteisele välja näidata, teist toetades, julgustades ja austades.

Kui selline suhtumine on järjepidev, siis võib armastus kui tunne küll vahel nõrgeneda, aga ka tagasi tulla, küpseda ja anda suhtele tugeva pinnase.