Ema lajatab: «päkapikud» pole midagi muud kui laste ebaõiglane terroriseerimine!

Foto: Pixabay

Jõulukuu on mõeldud pere ja sõpradega aja veetmiseks. Heita pilk möödunud aastale ja teha plaane uueks aastaks. Eelmisel aastal kirjutasin selles miks mulle meeldib jõulutrall juba septembris. Sel aastal olen hoopis teistsugusel lainel. Nimelt ei ole ma ettevalmistusi jõuludeks teinud ja ei kavatsegi seda teha, kirjutab blogija Kaidi Leppik.

Jõulud on puhas turunduskuu ning olenevalt kui hästi firmad suudavad oma tooteid reklaamida erinevates meediakanalites, seda rohkme tunnevad omakorda survet lapsevanemad, kelle maimukesed ootavad suuri ja kalleid kingitusi jõuludeks.

Tegelikult ei piirdu kogu see teineteise üle trumpamine jõulukingitustega jõuluõhtul. Esimesest detsembrist hakkavad käima «päkapikud». Tunnistan ausalt, et mitte üheski teises riigis peale Eesti ei tea, et oleks sellist igahommikust laste üle külvamist nänniga. Advendikalender on muidugi aus sees igas kodus, aga sussi sisse midagi panna on kellegi hea turundusstrateegia.

Kas oled mõelnud kunagi kuidas mõjub detsember laste psüühikale?

Lasteaias või kodus ikka öeldakse, et kui sa hea laps ei ole, siis päkapikud sulle üllatust homme hommikuks ei too. Kui paljudele tuleb see tuttav ette? Oled sa ise sellist lauset oma lapsele öelnud või öeldi sulle lapsepõlves? Tegelikult sa terroriseerid sellega last ja näitad välja enda oskamatust lapsega hakkama saada, mõtled, et see nänniga ära ostmine kellegi kolmanda isiku (detsembris nimetatakse neid päkapikkudeks) kaudu peaks toimima ideaalselt. Tegemist on lühajalise tulemusega - kui sedagi. Suurest vihast ütled lapsele, kes hommikul on väsinud, et päkapikud sulle enam ei tule, sest sa ei tee mida ma ütlen. 

Mõnes peres on rahalisi vahendeid rohkem ja hommikul sussi seest võib laps leida Lego jõulukalendri (need jäävad 70-90 euro vahele). Need kellel majanduslik olukord pole sedavõrd hea, leivad lapsed hommikul sussi seest kommi või nätsu.

Lasteaias ja koolis läheb võrdluseks ning mäletan isegi, kui koolis või lasteaias oli neid lapsi, kes said väga suuri üllatusi... Vahel ei mahtunud need sussi sisse äragi. Koju minnes ikka mõtlesin, et mida teha teisiti, et minule ka päkapikud selliseid suuremaid asju tooks, kuid tol hetkel puudus mul arusaam sellest, et «päkapikkude» toodud nännil polnud mingit pistmist minu käitumisega, vaid otsene ühendus oli vanemate rahakotiga! Olen kindel, et samasugune küsimus keerleb tuhandete Eesti laste peades iga päev.

Närvilised ja stressis lapsevanemad!

Vaatan ringi sotsiaalmeedias ja näen, kuidas vanemate seas kütab kirgi raha korjamine õpetajate ja kasvatajate jaoks. Nii palju, kui mina olen rääkinud õpetajate ja kasvatajatega, siis ei hoolita nendest kingitustest, küll aga klassi peale üks tore pildialbum koos piltidega, mis ise meisterdatud, oleks kõrgelt hinnatud kingitus. Veelgi toredam oleks minna koos rühmaga hoopis loomade varjupaika ja sealseid karvapalle kallistada või vanadekodu elanike oma naeruga rõõmustama.

Nüüd on vaja mõelda, mida lapsele sussi sisse panna ja siis kuuse alla või jõuluvanale kingikotti. Ma näen iga päev, kuidas inimesed jooksevad nagu peata kanad. Kõige tipuks pead sa kogu selle tavaari suutma oma elamises laste eest ära peita ja see ei pruugi kuigi lihtne ülesanne olla. 

Nüüd, kui on kingipakid avatud, tekib õhku uus pinge, sest kui naabri lapsed on saanud paremad kingid kui sinu omad, siis miks? Pidev ületrumpamine ja tõestamine, et me oleme paremad kui teised. 

Küpseta ja vaarita ning tee kingitusi ka sõpradele. Iga pereema ootab hetkel jaanuari, et kogu see trall läbi saaks.

Kuidas ma isiklikult detsembri üle elan?

Olen alati õpetanud lastele, et jõulud on andmise aeg. Nii oleme me igal aastal ise kingitusi meisterdanud ja see omakorda on kogu pere kokku toonud nokitsema suure laua ümber. Tõelised sõbrad ei hooli kingitustest, vaid sinust kui inimesest. 

Sel aastal ei tee ma mitte ühtegi kingitust, mis tuleb Hiinast või kuskilt kaubanduskeskusest. 

Kõik lapsed saavad isetehtud kaardi, kuhu on kirjutatud, mida me teeme koos! Ma kingin aega, sest kõike muud saad sa endale osta, kuid aega, mida veeta koos armsate inimestega - seda kahjuks juurde tellida ei saa. Juhul, kui on plaan sõpradega koos aega veeta ja külla minna, siis teeme seda nii, et läheme varakult kohale, teame, kes mida ostab ja vaaritame pärast köögis koos, et ei oleks seda momenti, mil võõrustaja higistab köögis rabada, et külalistel hea oleks. Koos tegemise rõõm on kõige parem!

Soovin, et sel aastal veedaksid mõnusat stressivaba aega pere ja sõprade seltsis.