:format(webp)/nginx/o/2018/12/13/11654592t1hf004.jpg)
16. detsemer on ülemaailmne koleda kampsuni päev. Sel puhul tasub selga sikutada miskit maitselagedalt magusat või ebaviisakalt edevat, ning parimal juhul võiks kõhtu kaunistada põder, lumememm või mõmmi. Koledad kampsunid on vallutanud poed tormijooksuga, mistõttu arvab nii mõnigi, et kampsun saabki olla ainult kole. Arter tegi luuret – ehk leidub ka alternatiive?
Kõigepealt teeme asjad klaariks klassikalisel «jõulukampsunite» rindel. Eneseiroonia on hinnaline omadus, kuid paraku pole meid kõiki sellega õnnistatud. Lühidalt – kui sa pole sünnipärane koomik või seltskonnakloun, siis kootud jõulujõledused sulle vaevalt plusspunkte teenivad. Pigem on see geniaalne kaubanduslik vandenõu – toota riideese, mida keegi ei vaja ja mis läheb selga vaid korra. Väärt viis inimesi lollidele kulutustele ahvatleda.
Jõuluaja jaburad kampsunid teevad tegelikult karuteene tervele oma liigile. Tahes-tahtmata tekib arvamus, et midagi stiilset ja seksikat selles rõivatükis ei leidugi, kui silme ees käib kogu pühadeaja vaid koleduserekordite löömine. See pole aga kaugeltki tõsi!
/nginx/o/2018/12/18/11666034t1hc9c1.jpg)
/nginx/o/2018/12/18/11665586t1h5ee6.jpg)
Seksikad, etnilised, mässumeelsed
Kudumeid peeti 50ndatel, mil need moes laineid lõid, hoopis väga seksikateks, sest need voolisid välja naiselikud kurvid. Kudumivaimustus valitses ka 70ndatel, mil fookusse tõusid etno, flower power ja käsitöö. Ka lähimineviku 90ndad olid kudumimeelsed – tol ajal pääsesid moetroonile näiteks grungehõngulised väljaveninud sviitrid ja lohvakad pulloverid.
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2016/03/04/5120279t1h0aa9.jpg)