Marianne Mikko: kiirelt arenev Eesti ei suuda ikka veel jõuliselt palgalõhet kärpida

Marianne Mikko Foto: Postimees /

Sotsiaaldemokraadid seisid seitse aastat tagasi Tallinna tänavatel plakatitega «Ei palgalõhele!». Toona oli naiste ja meeste palgaerinevus Eestis enam kui 30 protsenti. Täna on see Eurostati järgi 25,3 protsenti ja Eesti statistikaameti järgi 20,9 protsenti. Nii ehk teisiti on naiste keskmine palk täna Eestis  kas veerandi või viiendiku võrra väiksem mehe töötasust, kirjutab ENPA asepresident ja riigikogu liige Marianne Mikko.

Vähemmakstud naiste inimõigused vajavad kaitset

Marianne Mikko

Eesti eripära on, et kõrgemini haritud naistele makstakse vähem palka kui meestele, mis annab tunnistust halvast majandamisest, otse öeldes raiskamisest. Olgu võrdluseks välja toodud, et Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe on 16 protsenti. Ja nii tulebki tõdeda, et Eestis valitseb jätkuvalt euroliidu üks sügavamaid soolisi palgalõhesid ega ole tagatud nii olulises valdkonnas soolist võrdõiguslikkust. Sooline võrdõiguslikkus ei ole vähem ega rohkem kui inimõigus. Ta on inimõiguste põhialus.

Et arutada naiste kehvemat positsiooni tööturul ja muid naistega seonduvaid teemasid, kutsusin Eestisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse presidendi Liliane Maury Pasquieri, kes peab inimõigustepäeva, 10.detsembri hommikul Tallinnas kõne «Naiste majanduslik iseseisvus on inimõigus». Seega on igati asjakohane  keskenduda tänavusel rahvusvahelisel inimõigustepäeval naistele.

On kurb tõsiasi, et enamikes eluvaldkondades suure arenguhüppe teinud Eesti seisab silmitsi nii valusa probleemiga, nagu sooline palgalõhe, mis on aastate jooksul kahanenud teosammul. Palgalõhe jõuline kärpimine, meeste ja naiste ebavõrdsuse otsustav vähendamine peaks olema töökäsk kõigile poliitikutele, avalikule sektorile ja ka erasektorile. Sellest peab saama meie ühine missioon.

Soolise palgalõhe kahandamine vajab läbimõeldud samme ja sihikindlat tegutsemist. Pika ootuse järel jõudis tänavu varasügisel riigikogusse soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mis on suunatud eeskätt õiglase palga maksmisele avalikus sektoris, kus kohati on meeste ja naiste palkades sarnaselt erasektoriga suured käärid.

Sisuliselt kohustab see eelnõu maksma avalikku sektorit «võrdse töö eest võrdset palka». Tööinspektsioonile on kavas anda volitused teha järelevalvet selle üle, millist palka maksab tööandja meestele ja naistele sama või võrdväärse töö eest. Minu lootus on sellel, et erasektor tuleb siin kaasa ja asub samuti palgalõhega võitlema. Kui mehed ja naised saavad võrdse töö eest võrdset tasu, siis võidab sellest kogu ühiskond, ka ettevõtjad.

Kahjuks on ka selle eelnõuga seotud üks aga. Riigikogu suur saal arutas uusi sätteid igati töises meeleolus varsti juba kolm kuud tagasi ja kõik näis lootusrikas. Nüüd on eelnõu takerdunud (meestest koosnevasse) põhiseaduskomisjoni. Tahan siin koputada kogu komisjoni ja eriti selle esimehe südametunnistusele – praegu on teie teha, et Eesti astuks ühe olulise sammu palgalõhe ja soolise ebavõrdsuse vähendamise teel. Nagu öeldud, meie kõigi teha on, et meie väikeses Eestis oleks inimõigused paremini tagatud.

Marianne Mikko on SDE liige.