Täna Tallinnas toimunud konverentsil «Kui naaber vägivallatseb» selgus politsei- ja piirivalveameti tehtud ettekandest, et sageli proovivad vägivallatsejad end õigustada alkoholiga.
Vägivallatsejad proovivad joobes olekut enda kasuks pöörata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74 protsenti arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem, kirjutas Merle Paast statistikaameti kvartalikirjas «Vägivald paarisuhtes – müüdid ja tegelikkus». Pool selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud vägivallaga paarisuhtes ja aastas kogeb üks paar kümnest oma suhtes vägivalda.
Politseini jõudnud juhtumites on enamasti kannatajaks naine. «Üheksa juhtumit kümnest on kannataja naine, meeskannatajaid on tunduvalt vähem,» rääkis politsei-ja piirivalve ametist Joosep Kaasik.
Vägivallatsejad on tihti ka joobes ning see tundub Kaasiku hinnangul asi, mida proovitakse enda kasuks pöörata. «Põhjendatakse või õigustatakse end alkoholi mõju all olemisega, aga see pole ju tegelikult vabandus!»
Kolmapäeviti kõige vähem juhtumite registreerimisi
Politseini jõudnud juhtumite profiil näitab ka, et pea pool vägivallatsejatest ei tööta, mittetöötavaid kannatanuid on 26 protsenti. Pensionäridest kannatanuid on 21 protsenti juhtumitest.
«Valdav osa juhtumitest toimub siis, kui ollakse koos ehk tööpäevade õhtutel ning nädalalõppudel. Kõige vähem on vägivallajuhtumeid registreeritud kolmapäeviti. Ilmselt on see selgem hetk, mil probleeme ei teki nii palju kui muudel päevadel,» arvas ettekandja Joosep Kaasik.
Pere-või lähisuhtevägivald on vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on praegu või varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.
«Perevägivalla levinumad tüübid on abikaasa ja elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine,» tutvustas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse liige Ülle Kalvik.
Sageli arvatakse, et kui last pole löödud, siis pole ta perevägivalda tundnud. Nii see aga ei ole. «Vägivallaks peetakse ka seda, kui laps on täiskasvanutevahelise vägivalla tunnistajaks kodus või mujal!»
Naabri sekkumine võib päästa
Iga kodaniku kohus on teavitada politseid ja lastekaitset abivajavast ja ohus viibivast lapsest. Kuigi ühiskondlikud hoiakud ja arusaamad on peamiseks põhjuseks, miks naised ei teavita juhtunust politseid, rõhutas Kalvik, et peretüli ei ole pere siseasi!
«Sekkumisvõimalusi on mitmeid, kindlasti leidub nende seas võimalusi igaks juhtumiks,» oli Ülle kindel. Näiteks on võimaluseks kutsuda politsei, luua kontakt kannatanuga ja toetada teda ning aidata välja töötada turvalisuse plaan.
Kuigi naabrid on tihtipeale esmased kuriteo tunnistajad, siis sageli peidetakse «pea liiva alla» ning ei taheta asjaga tegelda. Siiski võib naabri sekkumine olla oluliseks sammuks vägivalla nõiaringist väljamurdmisel.
Kalvik kutsus üles naabreid kirja panema kahtlaste häälte ja tegude aeg ning kellaaeg. «Sageli on naabrite tunnistustest väga palju abi vägivalla tuvastamisel!» rõhutas ta.
Miks naabrid ei taha sekkuda?
• Puudub kodanikujulgus
• Hirm ametiasutuste ees
• Soov mitte rikkuda naabritega suhteid
• Ajalooliselt tulenev hoiak («Nende tüli pole minu asi»)
• Ei usaldata politseid ega sotsiaaltöötajaid
• Ei teadvustata perevägivalla ohtlikkust (Nt vägivalla keskel kasvavad lapsed kasutavad tõenäolisemalt ka oma laste puhul vägivalda)
• Õigustatakse vägivallatsejat («Naine ise oli süüdi, ajas mehe närvi»)
Mida ei tohi teha:
• Ära ole pealetükkiv ega suru oma abi peale
• Ära anna hinnanguid
• Ära süüdista ohvrit vägivaldsesse olukorda sattumise pärast («Ma ju ütlesin...»)
• Ära ürita välja selgitada vägivaldse käitumise põhjuseid
• Ära kritiseeri vägivallatsejat (kannatanu hakkab teda muidu kaitsma ja õigustama)
• Ära arvusta ohvrit, kui ta väidab, et armastab oma vägivaldset elukaaslast
Välja on töötatud juhend, kus on soovitused nii politseilt, lastekaitsjatelt, naabrivalvelt ja kriisikodu spetsialistidelt. Juhend on kättesaadav kodulehtedelt
www.naisteabi.ee
www.naabrivalve.ee/konverents