Taimetark soovitab: viljad, mis aitavad igaüht närvilise eluperioodi, väsimuse ja vaimse pinge korral

Foto: Pixabay

Mandlipuu (Prunus amygdalus) on luuviljaline, lähisugulane virsikupuule. Tema vili erineb teistest prunustest, kuna vilja valmides viljakest lõheneb ja paljastub viljaluu, mis on pehme ja urbne. Kui teistel luuviljalistel on söödav just viljakest, siis mandlil luuseemne tuum ehk mandel. Seega on ta pigem võrreldav pähklipuuga kui näiteks kirsi-, ploomi või virsikupuuga.

Pärit on mandlipuud Ees- ja Kesk-Aasiast, kus neid ka metsikuna kohata võib. Kasvab ka näiteks Portugalis, Iraanis jm. Kolm tuhat aastat tagasi tunti teda Hiinas, 500 aastat hiljem Kreekas, ja sellest veel 300 aastat hiljem hakati kasvatama Itaalias. Praegu on peamise mandliistandused Vahemeremaades, Itaalias, USA läänerannikul Californias.

Legendid ja päritolu

Nagu ikka kasulike taimedega, on ka mandlitele arvukalt viiteid juba piibliaegadest. Neljandas Moosese raamatus kirjeldatakse mandlite kiiret idanemisvõimet. Kaheteistkümnest maasse torgatud puukepist võttis juured alla ainult üks – mandlipuu: «....vaata, siis haljendas Aaroni kepp, mis kuulus Leevi kojale, olles ajanud võsusid ja puhkenud õitsele ning kasvatanud küpseid mandleid».

Kiiruse sümboliks on mandlipuud peetud ka hilisemas ajaloos. Ameerikasse tõid mandliseemned tõenäoliselt hispaanlased, Mehhikost jõudsid nad misjonite kaudu läände, kuid algselt sisse toodud puud siiski hävisid. Alles 1840ndatel leidsid mandlipuud koos migratsiooniga tee Californiasse, täna on see kant maailm suurim mandlikasvatuspiirkond.

Kasutamisest keskajast tänaseni

Populaarsed on mandlid olnud aegade vältel kõikjal Euroopas, kuhu roomlased nad sisse tõid, näiteks Inglismaal. 14. sajandil, kuningas Richard III õukonna kokaraamatus mainitakse mandlikreemi, mandlipiima ja muidki toite mandlitest.

Keskajal olid kokaraamatud ühtlasi ka ravikunsti käsiraamatud, kokad kui köögitohtrid pidid oskama valmistada ülikute mitmesugustele tervisehädadele leevendust toovaid toite, näiteks nagu lihavus, podagra, kõhupuhitus, kõrvetised, kõhukinnisus, kõrgenenud vererõhk, maksa- või südamevaevused.

Nii avastasid omaaegsed «köögitohtrid» katse-eksituse meetodil, et mandlitest keedetud kört vabastas kurguni täissöönud isiku seedimisega seotud vaevustest mõne minuti jooksul. Sama toime olla mandlitel, mis on keedetud aeglasel tulel piimas.

Mandlid on kasulikud

Mandleid saab jagada magus- ja mõrumandliteks. Kasvatatakse ja süüakse peamiselt magusaid mandleid. Seal, kus mandlid kasvavad, süüakse neid toorelt, aga ka soolatult, praetult, suhkurdatult. Mõrumandlitest saadakse pärast töötlemist mandliõli, nii tooraineks kui maitsestamiseks. Mandlid sisaldavad ligi 50 protsenti õli, mida kasutatakse nii toidu-, ravimi- kui kosmeetikatööstuses.

Toitainetest sisaldavad mandlid rohkesti valku, aga ka kaaliumi, magneesiumi,  tsinki ja E-vitamiini. Viimane koos oomega-rasvhapete ja mineraalainetega mõjub suurepäraselt südamehaiguste ennetamisel ja kolesteroolitaseme langetamisel. Samuti aitab ennetada luustikuga seotud probleeme.

Ka leidub mandlites aminohappeid, mida organism hädasti vajab ja ohtralt kaltsiumi, seda isegi rohkem kui piimas. Samuti sisaldavad mandlid rikkalikult taimset rauda, millest on eriti puudus veganitel.

Mandlid on suurepärane energiaallikas nii füüsilise töö tegijaile kui sportlastele, ka on täheldatud positiivset mõju närvilise eluperioodi, väsimuse ja vaimse pinge korral.

Mõrumandlites sisaldub aine nimetusega amügdaliin, mis hüdrolüüsil lendub ja muutub tsüaniidiks. Samas ekstraheerimisel see kõrvaldatakse, nii et mõrumandliõli võib ohutult väikestes kogustes maitsestamiseks kasutada. On palju uuringuid, millega on püütud tõestada amügdaliini pärssivat toimet vähirakkudele ja mõnedes kliinikutes on see vähiravis tõepoolest kasutusel, tõsi küll, mitte Eestis.

Kosmeetikatööstuses

Mandliõli sisaldab palju E-vitamiini ja aminohappeid, nii et vananemisvastase ja nahka elustava toimega on kõik kosmeetikumid, mis sisaldavad mandliõli. Kasutada võib ka puhast õli, mis elustab ja toidab nahka.

Mandlid toidulaual

Mandlitest saab valmistada väga palju erinevaid toite. Mandlijahu on väga hea nisuahu asendajana küpsetistes, kookides, veel parem aga lisatuna smuutile või pudrule. Mandlimassist valmistatakse martsipani.

Lehmapiima asendajana kogub tuntust ja populaarsust mandlipiim, mida saab valmistada ka ise, aga saab osta poest. Mandlipiimas sisalduv kaltsium on paremini omastatav kui lehmapiimas, seal sisalduva magneesiumi tõttu. Mandlipiimaga on ravitud ekseeme ja kõhulahtisust. Mandlid on tervislik ja kasulik vahepala kommi asemel.