Psühholoog, perekonnapsühhoterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Ene Raudla selgitas, miks ei tohiks lapsele öelda, et ta on paha või hea.
Spetsialist: kui last pahaks nimetada, hakkabki ta paha lapsena käituma
Kui Jaana (nimi muudetud, 30) rääkis Naine24.ee'le, et ühel tema poja lasteaiaõpetajal oli kombeks nimetada osa lapsi pahadeks, siis Raudla sõnul on see täiesti lubamatu. «Ei ole olemas pahasid lapsi, see on sildistamine,» ütles ta. «Laps arvab, et ta on paha ja selle najal kujuneb tema enesehinnang, ta hakkabki paha lapsena käituma,» selgitas psühholoog.
Kui laps on teinud midagi valesti, siis tuleb Ene Raudla sõnul kirjeldada lapse käitumist ja väljendada oma tundeid, et miks see käitumine on vale ja mis see mulle tähendab.
Ka lapse kiitmine sõnadega «sa oled tubli/hea» on psühholoogi kinnitusel tegelikult vale. «Kasvataja arvab, et heaks nimetamine toimib motiveerivalt, aga see ei toimi,» ütles ta, lisades: «Iga laps tahab olla hea, aga terve päev ei ole võimalik hea olla. Laps ei saa aru, mille eest ta hea on ja satub segadusse.»
Kõige õigem meetod lapse tunnustamiseks on hingearsti sõnul tegevuse kirjeldamine. Näiteks: «Mul on nii hea meel, et sa nii tegid. Või: «Kui sa riidesse ei pane, hakkab teistel palav.» «Selle pärast pole keegi paha,» lisas ta. Raudla sõnul tuleb öelda, miks laps hästi tegi ja tunnustada protsessi, et kinnistada head käitumist.
Lapse sildistamine pahaks lapseks on Raudla sõnul ohtlik tee. «Siis lähevad kollektiivis omavahelised suhted laste seas käest ära, nad lähevad riiakaks ja kadedaks. Paha last ei võeta mängu, hiljem hakkavad teised tõrjuma,» selgitas ta. «Täiskasvanu näitab ju lastele ette, kuidas teisesse peab suhtuma.»