Saate abil supermodelliks pürgijaid jätkub igasse maailma nurka. Nüüd võivad ka eesti piigad selle raske tee ette võtta ning end riskantsete ülesannete, kiskjalike konkurentide ja halastamatu žürii ees tõestada.
Supermodellisaade kui kaunitaride sõjatander
Ameerikas jookseb modellisaade juba 17. hooaega järjest. Kuigi selle populaarsus on võrreldes algus-aegadega vähenenud, naelutab saade endiselt teleekraani ette miljoneid vaatajaid Kreekast Vietnamini.
Paljud riigid ei rahuldu enam Ameerika modellihakatiste vaatamisega kaks korda aastas, vaid on otsustanud saateformaadi oma oludesse üle tuua. Nii võib samalaadseid võtteid ja oma Tyra Banksi näha näiteks Albaanias, Austraalias, Brasiilias, Lõuna-Koreas, Ghanas ja veel mitmes-setmes paigas üle kogu maailma. Järgmisest aastast lisandub nende riikide hulka Eesti.
Saateformaat loodi kaheksa aastat tagasi Ameerika Ühendriikides ning selle eestvedajaks ja emaks on kogu selle aja vältel olnud endine supermodell Tyra Banks. Kriitikud on nimetanud saadet vahel pigem Tyra saateks ja võrrelnud teda lausa jumalannaga, kellele teismelised tüdrukud aukartusega alt üles vaatavad.
Banksi domineerimist võib saates näha igal minutil: temaga kohtumine on saates osalejatele midagi erilist ja lausa ülevat, mida saadab alati kõrvulukustav kiljumine, ja tema nõuandeil on alati justkui kulla hind.
Banksi enda modellikarjäär sai alguse 17-aastaselt, aga tee tippu ei olnud sugugi lihtne. Kui ta koolikaaslastest peajagu pikemaks kasvas, hakati teda solvangutega pommitama. Ilma sõpradeta ja rusutud Tyra otsustas oma pikkuse ära kasutada ja hakkas end pakkuma modelliagentuuridele.
Lõpuks jõudis nahavärvi või mõne lisakilo tõttu mitu tagasilööki üle elanud Tyra supermodellide sekka ning endised mõnitused vahetusid ruttu kadedate pilkudega. Nüüd on tal nagu Hunt Kriimsilmal hulk ameteid: lisaks modellisarjale juhib ta oma vestlussaadet, näitleb, laulab, kirjutab populaarseid romaane, tegeleb heategevusprojektidega ning astus tänavu Harvardi ärikooli.
Pisarad ja kiljumine
Modellisaate kulg sarnaneb kõikjal originaaliga. Algul koguneb tuhandeid erineva kehakuju, tausta ja kogemuspagasiga neide üle kogu riigi modelliks pürgima. Nende seast valitakse välja 10–20 suurima potentsiaaliga tüdrukut.
Samas satub väljavalitute hulka igal aastal sarnaseid isiksusi: on keerulise lapsepõlve või raskustes kurvanäolisi noori naisi, kes raiuvad nagu rauda, et tulid saatesse kas oma laste või kellegi teise nimel; samuti jagub madala enesehinnanguga ja varem narrimise ohvriks langenud neidiseid, kes tulid enesele ja teistele tõestama, milleks nad võimelised on.
Vajaka ei jää ka ninakatest ja ropu suuvärgiga preilidest, kes ei kohku tagasi millegi ees ning tekitavad osalejate seas parajalt pingeid.
Kogu see kamp paigutatakse paariks nädalaks uhkesse elamusse, mille sisemust modellihakatised algul kiljudes uudistavad. Kui toad ja voodid on pärast tavapärast sõnavahetust jagatud, saab lõpuks võistlema hakata. Igas saates õpetatakse neidudele mõni uus nipp ja toimub omavaheline võistlus.
Hooaja alguses leiab aset osalejate totaalne muutmine, pikajuukselistest saavad tippjuuksurite käe all poisipead ning blondidest brünetid. Mõnele kiharatest ilma jäänud preilile lõpeb see krokodillipisarate valamisega. Iga saate lõpus otsustavad moemaailma ekspertidest kohtunikud, kellel on kõige vähem potentsiaali saates jätkata.
Seejärel kordab saatejuht mantrana saatest saatesse, mis ootab ees võitjat ja mida peab tegema väljalangeja. Iga osa lõpuks saadetakse keegi minema ning lõpuks jääb alles vaid üks õnnelik, kes saab lepingu kuulsa modelliagentuuriga, kaanepildi ja fotoseeria moeajakirjas.
Karm lahinguväli
Saade on aastate jooksul pälvinud üpris palju kriitikat. Üks põhjuseid on halb eeskuju, mida piitspeenikest figuuri ülistades teismelistele antakse. Kuigi osalejate hulka üritatakse valida ka täidlasi modelle, praagitakse nad – paari erandiga – tavaliselt enne finaali välja.
Kümnes hooaeg oli USAs samuti erakordne, kuna majaomanik esitas saatele poole miljoni dollarilise kahjunõude. Nimelt olid tüdrukud pidanud majas toidusõdu, mäkerdanud seina huulepulgaga kokku ja tekitanud sinna auke ning ajanud torustiku umbe.
Briti ajakirjandus on saadet nimetanud aga lausa üheks karmimaks tõsielušõuks läbi
aegade, võrreldes seda miiniväljaga. Kord pannakse neiud bikiiniväel vedelema jääkülma basseinivette, seejärel tundideks kuuma liiva peale põlvitama.
Sellele lisandub tohutu emotsionaalne pinge, konkurentide ülbed pilgud ja halastamatu žürii, kes oma karmi kriitikaga osalejatelt vägisi pisarad välja kisuvad. Samuti on britid nimetanud saadet labaseks, kui pärast üht pesureklaami jaoks tehtud vulgaarset võtet nutused neiud end kõrgmoe modellide asemel pigem lihakäntsakana tundsid.
Austraalias suutis aga saatejuht tekitada suure skandaali, kuulutades finaali otsesaates välja vale võitja. Kui õnnelik neiu juba oma võidukõnet pidas, teatas saatejuht oma kohutavast veast ning napsas temalt võidutiitli.
Hüvituseks määrati talle aga ligi 18 000 eurot ja reis USAsse. Kaks aastat tagasi läks USAs modelliks pürgijate seas rüseluseks. Vigastatuid oli kuus, neist kaks viidi haiglaravile ning kolm osalejat leidsid tee arestimajja.
Haute couture vs seebiseriaalid
Saade on üritanud mitmesuguste nippidega saata avalikkusele ka positiivset sõnumit. Nii valitakse osalejate hulka erineva sotsiaalse tausta ja välimusega, aga ka eriliste omadustega tüdrukuid. Näiteks valiti USAs peaosalejate hulka autismi-sarnase psüühikahäire, Aspergeri sündroomiga neidis. Kuigi ta sai kohmaka ja tagasihoidliku käitumise tõttu konkurentide irvitavate pilkude osaliseks, olid kohtunikud ja televaatajad temast vaimustunud.
Üllatava käigu tegi aga Suurbritannia, kui otsustas tavalise modelliseriaali kõrval korraldada üheks hooajaks ka spetsiaalselt puuetega neidudele mõeldud modellikonkursi. Kaheksa osalise seas oli näiteks bussiõnnetuses käe kaotanud naine, filmirežissöörina töötav ratastoolis neiu ning ka kurt modelliks pürgija.
Viis aastat tagasi kirjutas naisteajakiri Allure, et edukas USA supermodellisaade pole tegelikult tõelisi supermodelle leidnud.
Kuigi paljud saates osalejad teevad koostööd mainekate modelliagentuuridega, poseeris modellisarja esimese hooaja võitja Adrianne Curry hoopis meesteajakirjale Playboy ning osales mitmes telereklaamis ja seriaalis.
Teisedki võitjad tegelevad sageli kõrgmoe asemel või selle kõrvalt muu tööga: juhatavad saateid, näitlevad filmides ja seebiseriaalides, poseerivad üpris tundmatute ajakirjade kaantel või annavad välja singleid.
Modellisaade
Saateformaat pärineb Ameerika Ühendriikidest.
Esimene saade oli eetris 20. mail 2003. aastal.
Saate looja, tegevprodutsent ja juht: Tyra Banks (1973)
USA saateformaadi levik: Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Eesti, Filipiinid, Ghana, Hiina, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iiri-Suurbritannia, Iisrael, Itaalia, Kanada, Kariibi maad, Kasahstan, Kesk-Ameerika, Kreeka, Lõuna-Korea, Malta, Mehhiko, Nigeeria, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Skandinaavia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tai, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa, Venemaa
Üle kogu maailma on võitjaks kroonitud 132 neidu (november 2011).
«Eesti supermodell» jõuab teleekraanile 2012. aasta kevadel.