Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

9 romantilist lugu hetkest, mil mehed mõistsid, et tahavad oma partneriga abielluda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Abielu kohta öeldakse, et kui sa tead, siis sa tead. Siin on üheksa Austraalia mehe lood hetkest, mil nad mõistsid, et peavad oma partneriga abielluma. 

Kauge armastus

«Ta reisis kaks tundi bussi ja rongiga, et mind näha mu 30-minutilisel lõunapausil. Me abiellume kolme nädala pärast.»

Toetus kõige õigemal hetkel

«Me olime kohtamas käinud kõigest kolm kuud, nii et siin ja seal tuli ikka ette piinlikke hetki. Ma töötasin meeletult ja sain telefonikõne, et üks mu väga headest sõbrannadest hukkus just autoõnnetuses. Ma ei mäleta sinna kõndimist, aga oma kodu asemel lõpetasin tema korteris. Ta avas ukse oma uuele nutvale poiss-sõbrale. Selle asemel, et ära kohkuda, kuulas ta mind ja nuttis paar tundi koos minuga. Sõbranna, kes surma sai, oli inimene, kes oli mind kuus kuud julgustanud, et ma oma praeguse abikaasa välja kutsuksin. Ta ei saanudki kunagi teada, milline mõju tal oli olnud. Praeguseks oleme mu naine ja mina abielus olnud kaheksa aastat.»

Uhkus perekonna üle

«Ma olin oma tüdruksõbraga kohtamas käinud umbes kolm kuud. Mu vanemad on immigrandid ja said miinimumpalka, tema vanemad on jõukad ja omavad enda ettevõtet. Mul oli häbi talle öelda, millega mu isa tegeles, nii et kui ta mu vanemate kohta küsis, ignoreerisin seda küsimust. Ta sai aru, mida ma teen ja ütles, et ma ei tohiks oma vanemaid kunagi häbeneda, sest nad on kõvasti töötanud, et mul hästi läheks ja et ta on nende üle väga uhke. Ma ei suutnud muud, kui murdusin, sest tal oli õigus. Ma teadsin sel samal hetkel, et abiellun temaga. See võib kõlada imalalt, aga see näitas, millise inimesega on tegemist. Ma ei kahetse midagi.»

Koosolemise nimel kõige hülgamine

«Ma kaotasin Afganistanis teenides jala. Me olime ainult kohtamas käinud, kui see juhtus. Ta lendas Walter Reed Medical Centerisse Washingtonis ja jäi minuga sinna peaaegu kaheks nädalaks. Ta pidi oma elu kodus pausile panema, eemal perekonnast ja tööst, kuti pärast, kellega ta kohtamas käis. Siis ma teadsin.»

Üheotsapilet

«Me kohtusime, kui ma välismaal õppisin. Kui ma koju tulin, suhtlesime Skype'is üheksa kuud, ligi tund aega iga päev. Ma võisin temaga kõigest rääkida ja meil ei hakanud kunagi igav. Ta tuli mulle kolmeks kuuks külla, kui ma ülikooli lõpetasin. Nende kolme kuu lõppedes, mis olid imelised, otsustasime koos, et on parim lahku minna, sest me ei saa kaugsuhtega hakkama, see ei töötaks kunagi. Me nutsime ja jätsime lennujaama turvakontrollis hüvasti. Ma istusin lennujaama parklas autosse ja nutsin nagu väike laps. Kuivatasin oma silmad, kõndisin lennujaama, ostsin üheotsapileti ja istusin tema kõrvale. Oleme nüüdseks koos olnud kuus aastat, parim otsus mu elus.»

Mõistmine saabus pühade ajal

«Me külastasime tänupühade ajal mu perekonda ja mängisime parasjagu õues mu vennapojaga lehehunnikus hüpates. Ma läksin sisse, et vannituppa minna ja kui ma tagasi välja tulin, mängis ta endiselt mu vennapojaga. Ma lihtsalt vaatasin teda ja mu vennapoega paar minutit lõbutsemas. Ma mäletan väga selgelt mõtet, et ma abiellun temaga.»

Kohting, mis ei lõppenudki

«Meie esimene kohting kestis 12 tundi, sest me ei suutnud rääkimist lõpetada. Meie teine kohting pidi olema lihtsalt õhtusöök ja see kestis peaaegu kaks päeva. Ta sõitis pärast teist kohtingut ära ja ma ei suutnud oma elu ilma temata ette kujutada. Oli ekstaatiline, et tema tundis sama.»

Toidumürgituse põdemine

«Käes oli kuu aja pikkuse seljakotimatka kolmas päev Kagu-Aasias. Me peatusime viletsas hotellis Bangkokis ja ta sai halva toidumürgituse – see tuli 24 tundi mõlemast otsast välja. Minust sai tema hooldusõde. Ma täitsin veepudelit, tõin väljast restoranist suppi, olin seltsiks ja mis kõige tähtsam, tühjendasin prügikasti, kuhu ta oksendas. Pärast ühte okseämbri tühjendamist, tulin tagasi tuppa ja ta magas. Ma vaatasin teda ja mõtlesin endamisi, et see isegi ei häiri mind. Ma teeksin tema heaks kõike. See on naine, kellega ma abiellun. Ta on vastik oksendav haldjas, aga ta on minu vastik oksendav haldjas. Null kahetsust.»

Vanavanemate soovitus

«Oli aasta 1983. Viisin oma tüdruksõbra oma vanavanematega kohtuma. Mu vanaisa ja mina läksime välja koera treenima. Vanaisa ütles, et ta on väärt tüdruk ja kui ma temaga ei abiellu, rikun kõik ära. See oli esimene kord, kui kuulsin teda sõna fuck kasutamas. Ma tegin abieluettepaneku järgmisel päeval. Oleme siiamaani abielus ja ta on siiani parim.»

Allikas: Honey

Märksõnad

Tagasi üles