Salasööja kaotas 66 kilo, kui loobus väga ohtlikust harjumusest
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
22. november 2018, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/22/11593871t1h18e4.jpg)
Veel kaks aastat tagasi kaalus Melbourne’is elav medõde Aisyah Machfud 131 kilo ja sõi salaja enne kojuminekut oma autos kiirtoitu.
Aisyah oli enda sõnul kiirtoidust nii suures sõltuvuses, et tal ei õnnestunud KFCst ilma toitu tellimata mööda sõita. Ta peitus oma «turvapaika» autosse ning sõi seal kana, friikartuleid, šokolaadi ja sõõrikuid. Avalikus kohas ja kodus püüdis ta näidata, et sööb vaid tervislikke salateid.
Salajased söömasööstud mõjusid naise tervisele väga halvasti ja ta kaal kerkis 131 kiloni. Nüüdseks on ta suutnud oma kehakaalu 65 kilo peale saada ja käib mööda ilma reisimas, et täita oma ammused unistused, kirjutab Daily Mail.
Aisyah Machfud oli juba lapsepõlves ülekaaluline, mistõttu teda palju kiusati. Kõige rohkem kogunes kaalu aga kahekümnendates eluaastates, mil ta elas üle kaks väga rasket lahkuminekut ning jättis hüvasti oma isaga. «Minu isa suri 2008. aastal Alzheimeri tõve tõttu. Paar aastat enne oma surma ei mäletanud ta, kes ma olen - see murdis mu südame,» tunnistab naine, et tal tekkis harjumus end söömisega lohutada. «Ma olin süües autopiloodil. Mulle isegi ei meeldinud toidu maitse, see maitses nagu papp. Ma lihtsalt kasutasin seda oma tunnete tuimestamiseks.»
Kõrvalseisjatele võis jääda mulje, et Aisyah pingutab oma tervise nimel ja sööb väga tervislikult. Ta tegi oma perele tavalisi sööke ja tööl sõi kolleegide nähes vaid salatit. «Nad ei näinud seda, kuidas ma üksi olles õgisin oma autos või oma magamistoas, kui üksi kodus olin. See oli minu salahäbi.»
Aisyah tundis hommikul ärgates esimese asjana suurt söögiisu ja mõtles, mida ta sel päeval sööb. «Toit juhtis mu mõtteid ja ma tundsin, et ma ei suuda kontrollida oma keha, kui selle järele haarasin. Vahel ihaldasin praetud toitusid juba esimesest hetkest, kui üles ärkasin. Haarasin selle järele, mis kätte jäi, tavaliselt oli selleks ärapeidetud krõpsupakk, šokolaaditahvel või mõned sõõrikud.»
Reeglina käis Aisyah iga päev KFC kiitoidurestoranis, kus tema lemmikeineks olid topeltpihviga burger, suured friikartulid, kartul ja kaste, kanatiivad ja Pepsi. «Ma sõin selle kõik autos ära, see oli nagu minu turvapaik. Siis hävitasin asitõendid ja läksin koju,» meenutab ta.
Salasöömingud leevendasid tema sees keevaid tundeid, kuid ei parandanud tegelikult midagi. Nüüd peab Aisyah seda läbini arutuks.
Rasvumise tõttu ei saanud ta enam oma tööülesannetega hakkama ja tal oli häbi patsientidele toitumisalast nõu anda. Kuigi Aisyah unistas pidevalt reisimisest, ei julgenud ta lennata, sest kartis end häbistada, kui ei mahu lennukis istuma. «Ma ju nägin, et keegi ei taha, et ma nende kõrvale istuksin. Põrkasin kogu aeg teiste vastu, kui pidin vahekäigus edasi-tagasi käima. Pidin iga kord küsima turvavööpikendust ja kõik vahtisid mind. Tundus, et minu olemasolu ärritab inimesi. Sellistel hetkedel tahtsin lihtsalt ära kaduda.»
Aisyah kaalulangetuse katalüsaatoriks sai 2006. aastal tema ema surm. Alguses proovis ta erinevaid dieete, kuid siis otsustas maovähendusoperatsiooni kasuks. Pärast seda õnnestus tal aasta ajaga kaotada 65 kilo. Nüüd käib ta kolm korda nädalas jõusaalis ning peab oma söömisharjumusi väga hoolsalt silmas, süües vähe süsivesikuid ja pannes rõhku valkudele.
Väiksem kehakaal on andnud Aisyah’le uue elu ja ta käib jälle reisimas. «Nüüd ma saan päriselt aktiivne olla ja loodust avastada, enne ei saanud ma seda oma suuruse tõttu teha,» on ta endaga rahul. «Maailm on end mulle avanud. Mu kaal ei hoia mind enam tagasi ja ma tunnen end tervemana kui kunagi varem.»