Üheksa põhilist suuhügieeni probleemi

Foto: SCANPIX

Hambaid valesti hooldades ei riskita ainult aukude tekkimisega - tagajärgedeks võivad olla ka tõsisemad tervisekahjustused.

Eksperdid väidavad, et kehv hambapesu võib suurendada igemepõletiku ja lausa infarkti riski, vahendab lifescript.com. Tihtipeale õigustavad inimesed end arsti sõnul suure töökoormusega või sellega, et enne magamaminekut on uni hambapesuks liiga suur. Välja saab tuua üheksa põhilist abinõu, kuidas vältida hambaprobleeme ja parandada üldist tervist.

1. Harja õigesti

Hambad ei ole emailpott, mida peaks iga hinna eest jõuga küürima. Liiga tugev harjamine ja kõva hari võivad rikkuda hambaemaili ja vigastada igemeid. Harja hambaid iga kord kaks minutit pehme hambaharjaga.

Ideaalne oleks iga söögikorra järel hambaid pesta, et eemaldada kaariest ja halba lõhna tekitavaid toiduosakesi ning baktereid. Kui see tundub võimatu, siis vähemalt kaks korda päevas peaks kindlasti hambaid pesema.

2. Kas ma vajan elektroonilist hambaharja?

Ilmselt mitte. Kasutades õiget tehnikat, on tavaline pehme hari sama hea kui elektrooniline. Aseta hari hammaste suhtes 45-kraadise nurga alla. Liiguta hambaharja edasi-tagasi ühe hambapikkuse liigutusega. Keskendu korraga ühele neljandikule hammastest, harjates hambaid pealt ja külgedelt.

Lõpetuseks harja ka keelt, et eemaldada sellelt haigusi ja halba lõhna tekkitavaid baktereid.
Kui seda ei taha teha, tasub tõepoolest investeerida elektroonilisse hambaharja, sest see harjab põhjalikult. Mõnel on küljes ka taimer, mis annab teada, millal hambad on puhtad. Kindlasti ei tohi unustada harjapea vahetamist iga 3-4 nädala tagant.

3. Hambapasta valik

Saadaval on väga laias valikus erinevaid hambapastasid. Üks lubab kaitsta hambakatu eest, teine valgendada, kolmas värsket hingeõhku ja muudki. Kuidas neid silte mõista?

Kui oled märganud, et hambakatt tekib väga kiiresti, on mõistlik osta hambapasta, mis hoiab selle kontrolli all. On siiski pastasid, mis mõjuvad hammastele liiga poleerivalt. Ära kasuta pastat, millel on näppude vahel tuntavalt kõvad terad sees.

Valgendavad hambapastad panevad hambad läikima, aga ei tee neid mitu tooni heledamaks. Kui sooviks on palju valgemad hambad, peaks proovima valgendavaid plaastreid, geele või hambaarstide juures teostatavaid protseduure.

Tundlike hammaste puhul tasub tõesti kasutada vastavat pastat. Kokkuvõtteks ei ole siiski nii oluline, millist pastat kasutada, vaid loeb õige harjamistehnika.

4. Halb hingeõhk

Halb hingeõhk viitab üldiselt bakteritele suus. Haisutekitajad bakterid võivad end peita kas igemekoes, keelepragudes või hammaste vahel. Värskuse nimel peab eriti hommikuti pärast hambapesu ka keelt pesema ja kasutama hambaniiti.

Päeva ajal neelatavad inimesed umbes 2000 korda ja sellega kaob suust ka osa bakteritest. Öösel aga neelame tunduvalt vähem. Ka suuvesi võib halva hingeõhu vastu aidata.

Kui aga hingeõhk kuidagi paremaks ei lähe, peaks arstilt põhjuseid uurima. See võib viidata diabeedile või erinevatele haigustele seoses seedimise, maksa ja neerudega.

5. Hambaniit

Hambaniidiga hambavahede puhastamine võib tunduda väga tüütuna, aga tegelikult on see tõesti oluline. Sellega saab puhastada sealt, kuhu hari ei ulata.

Kui hambaniidiga ei puhastata, võivad tagajärgedeks olla kaaries, hammaste lagunemine ja põletik, mis võib viia lausa infarkti ja insuldini.

Hambaniiti tuleks kasutada enne hambapesu. Siis saab hiljem hambapasta hambavahedele paremini ligi ja maha pesta eemaldunud hambakatu.

Õigeks hambaniidiga puhastamiseks võta umbes 20 sentimeetrit hambaniiti, keri see kahe sõrme vahele ja libista õrnalt hammaste vahele. Kui niit on igeme vastas, tõmba see C-kujuliselt hamba ümber ja liiguta edasi-tagasi. Korda nõnda iga hambaga ja ära unusta tagumisi hambaid.

6. Hammaste valgendamine

Kollased hambad ei tähenda alati, et hambad on haiged. Hamba värv on päritav ja sõltub ka söögist. Kõik toidud võivad hamba värvi muuta, eriti näiteks kohv, limonaadid, marjad ja vein.

Valgeid hambaid seostatakse tihti tervisega, mis võibki olla põhjuseks, miks hambavalgendus on üheks levinumaks kosmeetiliseks protseduuriks.

Kodus kasutatavad hambavalgendusvahendid sisaldavad vähem karbamiidperoksiidi, mistõttu neid kasutades kulub rohkem aega kui arsti juures, et valgemaid hambaid saada.

Kõige odavam moodus, kuidas hambaid valgendada, on ise valgendaja kokku segada. Sega supilusikatäis soodat näpuotsa soolaga ja lisa sellele piisavalt peroksiidi, et tekiks pasta. Pese sellega hambaid umbes kaks minutit. Sool ja sooda eemaldavad hambakattu ning peroksiid valgendab hambaid.

7. Suuvesi

Kui hambaid pestakse korralikult, ei ole vaja kasutada eraldi suuvett. Suuvett võib arst soovitada kasutada hambakaariese korral. Kahju selle kasutamisest ka ei ole ja nagu varem mainitud, aitab see halva hingeõhu vastu.

8. Teised hambahügieeni tooted

Kui põhiline on korras, on kõik muud vahendid vaid heaks lisaks. Igememasseerija - on saadaval eraldi riistad, millega võib igemeid masseerida korra päevas, et stimuleerida iget ja karastada kude. Keelekraapija - sellega saab keelt puhastada, aga tegelikult piisab ka keelele tavalisest hambaharjast. Hambatikud - neid tasub igati vältida. Hambatikud mõjuvad igemetele laastavalt, toiduosakeste eemaldamiseks peaks kasutama hambaniiti.

9. Hammastekiristamine

Kui lähedased ei kurda, on ise raske aru saada, kas krigistad öösel hambaid. Märgata võib seda, kui vara hommikul või hilja õhtul on ootamatud peavalud; ärgates on näolihased kas väsinud või valusad; magada on raske; kogu suu on erakordselt külmatundlik; lõualuu plõksub/klõpsub; esihambad tunduvad teravamad või ebaühtlased ning murenevad kergesti.

Hammaste krigistamine koormab hambaid ja luid ning võib panna neid taanduma. Pealegi avab see igemed infektsioonile. Sellisel juhul peab abi saamiseks kindlasti pöörduma hambaarsti poole.