12 ellujäämisoskust, mille iga teismeline peaks omandama, täiskasvanutest rääkimata

Järva noorkotkaste ja kodutütarde laager, kus õpitakse välioskusi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ei ole saladus, et tänapäeva lapsed on nii-öelda päris elust kaugenenud ja vähestel on selliseid igapäevaseid oskusi, mis olid meie esivanematel. Linnastumise ja tehnoloogia arengu tõttu oleme läinud nii mugavaks, et hädaolukorras ei saaks paljud oma põhivajaduste katmisega enam hakkama.

Mõned aastat tagasi taheti USAs Marylandis vanematelt ära võtta 6- ja 10-aastased lapsed, kes ilma täiskasvanuta pargist koju kõndisid. Kusjuures park oli kodust vähem kui kahe kilomeetri kaugusel. Kuigi vanemad arutasid lastega kodutee läbi ja tegid seda nimme, et nad õpiks iseseisvalt hakkama saamist, helistas naaber lapsi üksi kõndimas nähes politseisse. Pereisalt nõuti ilma selgitusteta isikutunnistust ja kui ta nõus ei olnud, läks suurem tsirkus lahti. Lõpuks tuli kohale kuus patrulli, isa ähvardati relvaga ning ta oli sunnitud alla kirjutama dokumendile, milles lubas kogu aeg oma lastel silma peal hoida, muidu oleks lapsed kodust ära viidud. Sellises ühiskonnas on väga raske kasvatada lapsi, kes õpiks probleemsetes olukordades oma peaga mõtlema ja ei sõltuks igas pisiasjas täiskasvanutest.

Kuigi alati on võimalus, et lastel ei ole kunagi vaja kriisiolukorras oma elu eest seista, on see oht siiski olemas ning sellesse tuleks suhtuda tõsiselt. Tänapäeval leidub juba ka noori täiskasvanuid, kes on loodusõnnetuste korral abitud ja tea, mida oma elu päästmiseks ette võtta. Õpeta oma lapsele põhilisi ellujäämisoskusi, et sul oleks tuleviku suhtes kindlustunne ja teadmine, et nad suudavad enda eest hoolitseda. Primal Survivor toob välja elulisi oskuseid, mis õpetavad lapsi enda eest vastutama ja teevad neid ka teistes eluvaldkondades enesekindlamaks.

Tule süütamine

Igaüks peaks selgeks õppima, kuidas teha tuld ka siis, kui välgumihklit või tikke ei ole käepärast. Kuidas kasutada tulepulka, tulekivi, suurendusklaasi, patareisid või hõõrdumistehnikaid.

Lõkke tegemine

Kuna tuli on ellujäämise juures nõnda oluline, tasub lõkke hoidmine eraldi oskusena esile tuua. Kõike seda saab lastega matkal käies harjutada. Me võime lastele iga päev öelda, et tikkudega ei mängita ja tuli on ohtlik, aga kui nad ei õpi sellega õigesti ringi käima, ei saa nad nendest hoiatustest hästi aru. Kontrollitult, õigel ajal ja õiges kohas lõket tehes saab rääkida lahtise tulega seotud ohtudest ja turvalisusest.

Orienteerumine

GPSi ja navigeerimisäppide kasutamine on muidugi mugav, kuid neile ei saa alati kindel olla. Kui internetiga on probleeme, tuleb iseenda tarkusega õigesse kohta jõuda. Inglismaal tehti kolm aastat tagasi uuring, millest selgus, et neli viiest noorest autojuhist ei oska kaarti lugeda. Orienteerumine on väga kasulik, aga ka lõbus ja sportlik ajaviide, mida perega ette võtta.

Esmaabi

Kui sinuga peaks ootamatult midagi juhtuma, sa kukuks kokku ja kaotaks teadvuse, siis kas sinu lapsed teaksid, mida teha? Kas nad oskaks anda sulle esmaabi ja teaks, kuidas kutsuda kiirabi? Isegi kui sa ei saa lastele õpetada elustamist, saad neile näidata, mida teha haavaga ja kuhu vajadusel helistada.

Kuidas kasutada nuga

Millal lapsele nuga kätte anda, on sinu enda otsustada, kuid seda ei tasu ka liiga palju edasi lükata.  Varem või hiljem tuleb tal terariistade kasutamisega omapäi hakkama saada ja mida rohkem ta saab seda vanema juuresolekul harjutada, seda väiksem on oht, et ta hiljem üksi pusides endale viga teeb.

Enesekaitse

Ideaalses maailma ei ole seda vaja, kuid elu on juba selline, et suure tõenäosusega puutuvad lapsed millalgi kokku pahatahtlike inimestega, kes tahavad neile kurja teha. Võitluskunstide valik on suur ja lai ning igaüks pooldab enim seda, millega ise tegeleb. Igal juhul tasub lapsele valida mingi trenn, kus ta saab vähemalt aimu, mida füüsiline konflikt kellegagi tähendab. Lõppkokkuvõttes väga suurt vahet ei olegi, mis trennis laps käima hakkab, sest igaüks, kes on õppinud mingit võitluskunsti või tegelnud mõne kontaktspordialaga, on juba paremas seisus kui see, kes on käinud vaid tantsimas või palli mängimas.

Kodutütarde ja noorkotkaste võistlus Roiul. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Vee puhastamine

Kuna puhas kraanivesi on peaaegu igas kodus olemas, ei tule meile mõttessegi, mida teha siis, kui linnavesi on saastunud ja vett peab hankima loodusest. Me võtame puhast joogivett liiga iseenesestmõistetavalt ja isegi paljud täiskasvanud ei tea, et suvalist jõevett ei tohi ilma puhastamata juua. Õpeta oma lastele, kui oluline on juua piisavalt vett ja kuidas seda joogikõlbulikuks teha.

Varjualuse ehitamine

Lapsed peaks ka selle selgeks saama, kuidas leida õiget laagripaika ja kuidas omale minimaalne varjualune ehitada. Varem oli lastel omapäi mängimisaega rohkem ning nad veetsid ka niisama õues kauem aega kui täna, tänu millele oli onni ehitamine väga loomulik nähtus. Kui varjualuse ehitamine käib väiksemale lapsele õle jõu, siis telki peaks ta ikkagi oskama ise püsti panna.

Toidu hankimine ja söögiks valmistamine

Seeni ja marju saab poest ka, nii et paljud ei viitsi isegi korviga metsa minna. Siiski võiks seda vahel teha, et lastele õpetada, mis kõlbab süüa ja mis on mürgine. Sealt edasi võiks juba õppida ka kala püüdmist, lõksude panemist ja toidu küpsetamist lõkke kohal.

Sõlmede tegemine

Kui jalatsid tulevad koos siili ja lukkudega, ei õpita isegi kõige tavalisema sõlme või lipsu tegemist selgeks. Sõlmede sidumine on aga väga oluline oskus, mida läheb vaja igal pool.

Köögiviljade kasvatamine

Igaühel pole oma aeda, aga kui vähegi võimalus, võiks suvel lapsed kuhugi maale saata, et nad saaks kas või üldise ülevaate sellest, kuidas omale söögipoolist kasvatada. Oma peenra eest hoolitsemine on väga lihtne, kuid eluline oskus, mis õpetab lapsele ka vastutustunnet.

Paanikast hoidumine

Kriisiolukorras rahulikuks jäämine on kõigest eelnevast võib-olla kõige olulisemgi. Samas on see oskus, milles Y-põlvkonnal on suuri puudusi. Kui midagi on, otsitakse esmajoones abi mõnelt autoriteedilt, aga kui kedagi sellist ei ole võtta, minnakse paanikasse. Probleemide lahendamist tuleb pidevalt praktiseerida, pannes end ebamugavatesse olukordadesse või otsides lahendusi ka igapäevastele muredele, mis nagunii elus ette tulevad. Loe selle kohta lähemalt siit.