8 asja, millele mõelda enne, kui hakkad investeerima

Foto: Panther Media/Scanpix

Populaarses Facebooki grupis Kogumispäevik keskendutakse novembrikuus investeerimise teemadele. Enne kui hakkad investeerima, võiks endalt küsida kaheksa küsimust, mis aitavad paremini alustada.

Need, kes täna investeerimisega tegelevad, kahetsevad kõige enam tavaliselt seda, et nad sellega juba varem ei alustanud. Seega – õige aeg investeerimiseks on juba täna! Enne alustamist tasuks aga mõelda neile küsimustele:

• Kas mul on olemas säästupuhver?

Investeerida võiks ainult seda raha, mida ei ole igapäevaselt vaja. Kui sul ei ole veel säästupuhvrit, siis alusta selle kogumisega. Alles seejärel liigu investeerimise juurde. Kui soovid teada, kuidas kiiremini säästupuhvrit kasvatada, võiksid esmalt vaadata üle ja kaardistada oma kulud ja tulud ning leida võimalusi, kuidas kulude arvelt tulusid kasvatada.

• Millise summaga saan alustada?

Alustada saab ka väikeste summadega. Oluline on olla järjepidev ja mõelda pikaajaliselt. Liitintress teeb aja jooksul oma töö ehk raha hakkab kasvatama raha ja väikestest summadest kasvavad suured. Kogumispäeviku grupi liikmete seas on olnud ka neid, kes on alustanud vaid kümne euroga ning aja jooksul summasid suurendanud.

• Kui suured on investeerimisega kaasnevad kulud?

Väikeste summadega alustamisel peaks tähelepanu pöörama kuludele, mis investeeringuga kaasnevad. Paljudel juhtudel ei ole kulud teatud protsent summast, vaid konkreetne miinimumtasu. Kui soovid investeerida 100 eurot ja kulud on 10 eurot, oled juba kohe kaotanud 10 protsenti tootlusest. Kui aga investeerida 1000 eurot, siis sellest 10 eurot on ainult 1 protsenti. Seetõttu tasuks end esmalt kaasnevate kuludega kindlasti kurssi viia.

• Kui palju ma olen valmis raha kaotama?

Investeerimisega kaasneb alati risk raha kaotada. Enne investeerimisega alustamist mõtle läbi enda riskitaluvus ja vastavalt sellele vali omale sobiv investeerimisstrateegia. Investeerida saab erinevatesse varaklassidesse (nt aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, fondid), mis on erineva riskitasemega. Üldjuhul kehtib reegel, et mida kõrgem on risk, seda kõrgem on oodatav tootlus. Nt kui ostad ühe ettevõtte aktsiat, siis ettevõtte pankroti korral võid kaotada kogu investeeritud raha.

• Milline on minu ajahorisont ja eesmärk?

Üks oluline komponent investeerimise juures on aeg. Mida varem sa investeerimisega alustad, seda rohkem on sul aega raha kasvatada. Ajast ja eesmärgist sõltub ka investeerimisstrateegia. Mida pikem on ajahorisont, seda rohkem riski võib võtta. Mida lühem, seda konservatiivsem peaks olema. Näiteks kui su eesmärgiks on pensioniks koguda 100 000 eurot ja oled hetkel 20-aastane, võib võtta veidi rohkem riski. Kui eesmärgiks on raha kasutada aasta pärast, siis võiks eelistada väiksema riskiga varaklasse.

• Millised on minu teadmised investeerimisest?

Investeerimine tundub tihti keeruline, mistõttu pole paljud sellega alustanud. Enne investeerimisega alustamist tasuks endalt küsida, kui palju soovid raha paigutamisel ise otsustada. Üksikute väärtpaberite haldamine nõuab reeglina ka põhjalikke investeerimisteadmisi ja pikaajalist kogemust. Kas sul on selleks vastavad teadmised ja kogemused või vajad sa abi? Kui sul endal vastavaid teadmisi napib, tasub valida investeerimislahendused, mis on teiste poolt juhitud (nt erinevad fondid). Igal võimalusel tasuks aga lugeda kasulikke investeerimisõpikuid, blogisid ja kuulata podcaste.

• Millised on maksud ja seadused?

Kui sa teenid oma investeeringutelt tulu, on see maksustatud tulumaksuga. Maksustamist on võimalik edasi lükata kasutades investeerimiskonto süsteemi.

• Kuidas mul on võimalik saada maksusoodustust?

Investeerimisel tasub kaaluda tooteid, kus riik pakub maksusoodustust. Täna on selleks variandiks Eestis ainult kolmas sammas. Maksusoodustus tähendab seda, et kuni teatud piirini saab sissemaksetelt tulumaksu riigilt tagasi küsida. Piir on 15 protsenti aastasissetulekult, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Näiteks kui investeerid kolmandasse sambasse 400 eurot, saad järgmisel aastal tagasi 80 eurot. See tähendab juba 20 protsenti täiendavat tootlust.