Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naised, pange tähele! 10 ohumärki, et su mees võib olla depressioonis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Movember on siin, et juhtida tähelepanu meeste tervisele. Kas teadsid, et enesetapp on meeste hulgas rohkem levinud kui naiste? Siin on 10 märki, mis võivad viidata sellele, et mees on depressioonis ja vajab abi.

1. Ta seksiisu on kadunud.

Madal libiido on meeste puhul hoiatav märk. «Seksi vastu huvi kaotamine on on väga tavaline vaimse tervise probleemide korral,» sõnab psühholoog Emma Kenny. Eriti suur ohumärk on see juhul, kui mees on tavaliselt suure seksiisuga. «Depressioon võib mõjuda kahjulikult kõigile tegevustele, mis nõuavad energiat ja spontaansust ja seks on tavaliselt nendest esimene, mis ära jääb,» selgitab Kenny.

2. Ta ei hooli enam oma välimusest.

Tihtipeale hakkavad mehed, kellel on vaimseid probleeme, oma välimuse eest vähem hoolitsema. «Raseerimise ära jätmine või juuksurisse mineku vältimine võivad olla ohumärgid, kui need tegevused on mehe jaoks varasemalt loomulikud olnud,» selgitab Kenny. Isikliku hügieeni eest hoolitsemine võib muutuda raskeks ja probleeme võib tekitada ka toitumise järgimine. Oluline on märgata muutusi sinu mehe jaoks harjumuspäraste tegevuste puhul.

3. Ta ärritub kergesti.

Kõigil võib vahepeal olla paha tuju, aga kui su partner vihastab tühja koha pealt, ei ole see kunagi hea märk. «Kõik asjad ja kõik inimesed häirivad teda,» selgitab psühholoog. Kui mees on äkitselt agressiivsem kui tavaliselt, või vihastab väikeste asjade peale, võib see olla märk vaimse tervise probleemist,» räägib Kenny. 

4. Ta joob tavapärasest rohkem alkoholi.

Kui keegi joob regulaarselt ja palju, on tal suurem tõenäosus kogeda ärevust ja langeda depressiooni. Psühholoog Emma sõnab, et suurte koguste kaupa alkoholi tarbimine või narkootikumide tarvitamine on ohumärk. «Tavaliselt viitab see soovile põgeneda,» sõnab ta. Soovita partneril lõõgastumiseks hoopis trenni teha.

5. Ta erutub kergesti.

Kui paned tähele, et partner erutub kergesti ja on rahutu, võib see viidata raskusele igapäevaste ülesannetega toime tulemisel. Võid märgata, et partner kõnnib rahutult toas ringi, vaatab pidevalt oma telefoni või aknast välja. Need märgid võivad viidata, et ta on ärevil väikeste asjade pärast.

6. Ta ei saa magada.

Paljude inimeste jaoks, kes depressiooni põevad, on raske magama jääda ja hommikul raske ärgata. Kui paned tähele, et partner pöörleb öösel pidevalt ja muretseb ning ei taha hommikul voodist välja tulla, võib see olla ohumärk. Uni ja vaimne tervis on omavahel tugevalt seotud ja unepuudus võib vaimse tervise hullemaks muuta. 

7. Ta proovib enda eest seista.

«Mehed ütlevad meile sageli, et nad ei tule toime, aga kahjuks oleme selle suhtes sageli kurdid,» ütleb psühholoog. Võib juhtuda, et mees räägib, kuidas ennast tunneb ja sina lihtsalt julgustad teda, aga ei mõista tegelikku probleemi. Kui sulle tundub, et mees on väga mureliku häälega, proovi rohkem süveneda ja uurida, mis peitub tegelikult tema mure taga.

8. Ta jääb haigeks.

Kui esinevad probleemid vaimse tervisega, võivad need mõjutada ka füüsilist tervist. «Kui su partner on pidevalt haige, võib see viidata vaimse tervise probleemile,» räägib Kenny. Mehed võivad kogeda näiteks pidevaid peavalusid ja palavikku.

9. Ta on hajameelne.

Kui mees, kes oli enne väga täpne, muutub hajameelseks ja kipub kergesti asju unustama, võib see olla vihjeks, et tema vaimse tervise olukord pole kiita. 

10. Ta käitumine on muutunud.

On väga tavaline, et inimesed, kes on hädas vaimse tervisega, muudavad oma käitumist. Kui su mees on lõpetanud sõpradega väljas käimise, jalgpalli mängimise või teised tegevused, mis talle varem rõõmu pakkusid, on see ohumärk. Tavaliselt ei taha nad sel teemal rääkida. Oluline on oma mehele teada anda, et sa oled tema jaoks olemas ja julgustada teda abi otsima, kirjutab The Sun.

Tagasi üles