«Mulle on minu mehe peenis väga oluline. Ütleksin isegi, et see on ajust järgmine, mis mind tema puhul huvitab. Ma tahan, et see peenis oleks heas toonuses veel palju aastaid. Ja muidugi ma tahan, et selle peenise küljes oleks terve ja heas vormis keha,» kirjutab Margit Meikar enda blogis.
Margit Meikar: iga naine vastutab oma mehe tervise eest
Minu meelest on need täitsa normaalsed soovid. Ja ma saan muuseas selles osas ise ka palju ära teha.
Naistele on tavapärane käia korra paari aasta jooksul naistearsti juures kontrollis, aga meestelt visiiti meestearsti juurde ei eeldata. Mulle tundub, et selline arusaam kujuneb välja juba noorukieas – oma poegadega räägime lapsevanemana «meesteasjadest» kordades vähem kui tütardega «naisteasjadest». Võib-olla sellepärast, et isad poegadega sageli ei räägi ning emad tunnevad end neis asjus ebakindlalt ja nagu ikka, teema on piinlik ka. Kuigi ühiskonnas on hakatud meeste tervist puudutavaid erinevaid valdkondi palju rohkem kajastama, ka meeste endi terviseteadlikkus on kasvanud, siis sellest ei piisa – muutused mõtlemises võtavad aega.
Tegin spontaanse küsitluse tuttavate naiste seas vanuses 40 pluss. Huvitusin, kuna nende mehed viimati perearsti juures tervisekontrolli tegid ja kuipalju nad sealhulgas oma peenise tervisele mõtlevad. Häid üllatusi kahjuks ei olnud – kõik mulle vastanud tunnistasid, et perearsti juures käis mees ammu ja oma eesnäärme seisukorda pole mehed praktiliselt üldse uurinud.
Kas Sa tead, et 15-20 protsenti Eesti 20-50-aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku? Et igal teisel üle 50-aastasel mehel on eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäired? Aga seda, et peaaegu 80 protsenti Eesti 80ndates aastates meestel on eesnäärmevähk? Ja selle pahaloomulise kasvaja esinemissagedus suureneb alates vanusest 45-50?
Vaata mõnes pisut rahvarohkemas kohas ringi – igal kuuendal üle 50-aastasel mehel keda sa näed, võib olla eesnäärmevähk. Päriselt!
Tervislik eluviis, füüsiline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja korrapärane seksuaalelu aitab mehel kauem «sadulas püsida», aga vananemisest ei pääse keegi. Kõigil meestel on erinevatel eluetappidel üks või teine eesnäärme probleem, mis mõjutab nende urineerimist, viljakust, seksuaalsust ja tervist üldisemalt. Aga kõige tähtsam – õigeaegsel avastamisel saab kõiki eesnäärmehaiguseid edukalt ravida ja paljudel juhtudel isegi haiguse teket ennetada!
Vaata mõnes pisut rahvarohkemas kohas ringi – igal kuuendal üle 50-aastasel mehel keda sa näed, võib olla eesnäärmevähk. Päriselt! See on kõige sagedasem meeste vähkkasvaja Eestis, Euroopas üldse. Aga ikkagi läheb enamik mehi arsti juurde viimases hädas, sageli liiga hilja. Ja ammugi ei minda niisama eesnäärme haigusi ennetavasse kontrolli. See tundub arusaamatu – meestele on nende peenis ülitähtis, aga selle tervist samas piisavalt ei väärtustata.
Kuigi ma arvan, et tervis on igaühe isiklik vastutus, siis naistena me ju märkame, kui meie partneril on midagi viga. Me teame ka seda, millised on tema eluviisid ja vanus. Ja sedagi, kuna kallim viimati perearsti juures üldkontrollis käis. Või kas üldse käis.
Muuseas, eesnäärmevähk kulgeb pikalt ilma spetsiifiliste kaebusteta, aga iga perearst saab (45+ vanuses) mehele teha tasuta PSA testi (see on vaid vereproov), mis annab teada, kes vajab lisauuringuid. Sama testi saab teha ka Synlabi verevõtukohas, see maksab seal samapalju kui kast õlut Eestist ostes.
Minu 71-aastane isa käib korra aastas perearsti juures kontrollis ja tänu sellele on hea tervise juures – kõik, millest oleks võinud kujuneda pikaaegne haigus on avastatud piisavalt vara. Aga ikkagi peame talle pisut meelde tuletama, et ta sinna läheks. Ma loodan isalt kuulda: «Doktor ütles, et kõik on okei.» Ma uurin alati muuhulgas ka, et kuidas tal eesnäärme tervis on. Kui tal kunagi varem oligi pisut ebamugav tütrega sel teemal rääkida, siis nüüd on see talle tavaline küsimus. Regulaarne tervisekontroll ei saa välistada ootamatusi, aga ometi annab see kõigile isa lähedastele midagi väga olulist – teadmise, et ta on hoitud.
Praegu on igal mehel parim aeg alustada oma tervisele rohkem tähelepanu pööramist – käimas on meeste kuu – Movember. See rahvusvaheline kampaania on läbi aastate keskendunud neljale teemale – meheks olemine; eesnäärmevähk – mida mehed vanuses 45 pluss peaksid tegema; munandivähk – kuidas end kontrollida; vaimne tervis ja suitsiidiennetus. Vaata rohkem siit.
Mida ma oma mehest ja isast rääkides öelda tahtsin? Seda, et meeste tervis ja heaolu sõltub päris palju ka meist, naistest nende ümber. Partner, isa, vennad, pojad, sõbrad – nende mulle tähtsate meeste tervis on minu mure ka. Ma saan neid suunata ja toetada – sporti tegema, paremini sööma, vähem meelemürke tarbima, oma kodu- ja tööelu tasakaalus hoidma, arsti külastama, õnnelikum olema. Ma tahan nendega ju veel kaua ja heas elukvaliteedis koos olla, nii on selleks rohkem lootust.
Iga naine saab jagada oma lähedaste meestega samasugust vastutust, täiesti teadlikult. Iga naine saab kui hoolib. Vaata soovitusi, millal tuleks külastada meestearsti.