Isegi kui keegi, kellega oled kokku puutunud, tundub väga vastik ja ebameeldiv, peaks temas olema ikkagi midagi head. Vana inimene, kes kurdab ja viriseb, tüütab hirmsasti – ka temas on olemas midagi head. Kasvõi see, et ta siiski ei sega su elu nii palju, et sa peaksid kogu aeg kannatama. Ta on elanud pika elu ja saanud hakkama. Kuidagimoodi saab ta ju hakkama veelgi. Igas olukorras on midagi head, isegi kui see kohe silma ei paista. Vaatle, mõtiskle, enne kui asud halba «paljundama».
Iga kord, kui räägid kellelegi, mis on halvasti või mis sind häiris, panustad sa olnud sündmusse oma energiat. Aga energiat tuleks pigem kokku hoida ja paremate asjade rõhutamisele suunata. Ei ole vaja anda hoogu ebaõnnele, mittevedamisele, kahjustavatele olukordadele. Räägi pigem heast, ja panustadki heale.
Kuhu suundub mõte, sinna suundub energia. Oleks ju rumal raisata oma eluenergiat millegi peale, mis kedagi ei rõõmusta ega tee õnnelikuks. Pigem jää siis neutraalseks.
Kui küsitakse arvamust kellegi kohta, siis tasuks leida ikkagi jällegi midagi head. Positiivsest on alati vajaka. Isegi kõige paadunumas poliitikus peitub mingi hea külg, mingi väike säde, mis meenutab, et ta kunagi oli lihast ja verest inimene. Püüa leida see, püüa leida midagi head!
Igal teol, mis inimene teeb, on sügavam põhjus, mitte ainult omakasu. Vahest sa viitsid selle hea peale mõelda, kasvõi korraks, on lihtsam taluda ebaõiglust ja südametust.