Aeg mõtlema hakata: pole oluline, kas rabas või luksushotellis - tüdrukute õhtu olgu pruudi nägu

Foto: Arne Trautmann / PantherMedia / Scanpix

Tüdrukute õhtu sümboliseerib peagi abielluva pruudi viimast pidu või koosviibimist vallalise naisena ja tavaliselt tähistatakse seda sõbrannade seltsis. Tüdrukute õhtu korraldamine ei kuulu pruudi kohustuste hulka, kuid tema soovidega tuleks sellegipoolest arvestada. Kerti Kulper kirjutab, mida sellise õhtu korraldamisel silmas pidada.

Võib-olla tahaks pruut pidutseda ja oma neiupõlve tõeliselt suure pauguga ära saata – sellisel juhul pole mõtet organiseerida talle rahulikku spaapäeva. Teisalt on jällegi neid pruute, kes eelistavad tagasihoidlikumaid üritusi ja veedaksid selle õhtu koos sõbrannadega mõnes hubases kohvikus, kus üheskoos meenutatakse vahvaid seiku pruudi elust.

Päev täis üllatusi

Särtsakas Getter on tänaseks abielus olnud juba üsna mitu aastat, kuid mäletab oma tüdrukute õhtut väga hästi. Tema puhul muudab asja huvitavaks see, et Getter sai ühe üllatuse asemel kaks. Päris tüdrukute õhtuks nimetab ta aga vaid ühte, sest teine leidis aset hommikul.

«Kell 7.00 oli minu ukse taga kena võõras noormees koos pakiga. Ta ulatas mulle paki ja ümbriku. Pakis oli kohutav sinine polüesterkleit, suur võtmekimp – kuskil 500 võtit –, ümbrikus natuke raha ja juhised. Pidin Balti jaamast bussiga Tabasallu sõitma,» meenutab Getter. Tabasalus ootas teda lehvidega jalgratas, mille avamiseks tuli võtmekimbust leida sobiv võti. Pärast pooletunnist pusimist otsustas Getter hoopis kaasa pandud rauasaagi kasutada.

«Seejärel astus mu juurde mootorrattur, kes andis mulle esimese juhise, kuhu minna. Kui ma rattaga teele asusin, siis tema jälitas mind terve tee. Pidin üksi erinevaid ülesandeid lahendama ja tänu sellele olin kella kümneks juba päris svipsis. Kui ülesanded said lahendatud, jõudsin lõpp-punkti, kus ootas mind tore piknik,» jutustab Getter.

Teise üllatuse sai Getter siis, kui endine ülemus ta enda juurde kutsus. Seal oli uus seltskond inimesi ja Getterile pandi selga Eesti rahvarõivad ning algas sõit Lauluväljaku suunas.

«Kahtlust tekitas imelik kohver, mis meil kaasas oli, aga tõehetk saabus üsna pea: kuna parasjagu toimus Õllesummer, siis oli kokku lepitud, et mina esinen Elmari telgis. Pidin akordionit mängima ja see oli päris piinlik. Sellele järgnes aga uus kostüüm: neoonvärvi ja kirjaga «Single ’til Friday» («reedeni vallaline» – toim). Selles pidin raha eest tantsu vihtuma. Teenistus oli päris hea, sain vist üle 500 krooni,» võtab Getter oma üllatused kokku.

Lõõgastav ja šokolaadine üllatus

Karini tüdrukute õhtu oli aga tunduvalt rahulikum. Talle oli sõbranna organiseerinud väikeses ringis istumise ja vahuveini nautimise Swissotelli baaris. Seal pidi Karin kirja panema viis asja, mida ta endale, oma kihlatule, perele ja sõbrannadele lubab.

Pärast seda seoti Karinil silmad kinni ja ta liikus sõbrannade juhtnööre järgides edasi. Sihtkohas selgus, et teda ootas ees šokolaadimassaaž. Ta sõnas, et jäi õhtuga väga rahule, sest tahtiski üht mõnusat koosviibimist parimate sõbrannadega ja tal oli väga hea meel šokolaadise üllatuse üle.

Tüdrukute õhtu asemel nädalavahetus sõbrannadega

Johanna abiellus sel suvel ja tema pani oma parimale sõbrannale Maarjale aegsasti südamele, et tüdrukute õhtu ei tohiks aset leida vahetult enne pulmi. «Johanna ütles, et ta ei tahaks jõuda pulma väsinuna ja räsituna,» meenutab Maarja.

Umbes kolm kuud enne pulmi hakkas Maarja koos abilisega ideid paberile panema. Kui esimesed ajurünnakud olid tehtud, võeti kampa professionaalne pulmakorraldaja, kes oli ühtlasi ka pruudi tuttav. «Pidasime kogu aeg silmas seda, et õhtu oleks Johanna nägu, talle iseloomulik. Tahtsime, et seltskond saaks linnast ära loodusesse, õhtu oleks eestipärane ja oleks head toitu,» meenutab Maarja. Pruudiga konsulteeriti veel selles osas, keda võiks kutsuda, aga rohkem ei küsitud temalt midagi. Peigmehe käest uuriti igaks juhuks üle, ega neil ole selleks nädalavahetuseks plaane.

Eestipärane üritus tähendas seda, et kõik pidid ka vastavalt riides olema. Pruudile saadi rahvarõivad ja ka ülejäänud seltskond rentis sobivad riided.

Kuna ka poisid otsustasid oma peo samal päeval korraldada, kogunesid tähtsa päeva hommikul mõlemad seltskonnad varakult kokkulepitud kohta. Koos mindi pruutpaari kodu juurde, pandi kõlarist «Tuljak» mängima ja hakati neid üles äratama. Kuna kellaaeg oli veel võrdlemisi varajane, ilmusid aknale õige uniste nägudega noored, kes ei saanud esiti arugi, mis toimub. Natuke lasti neil end koguda, anti julgustuseks pits viina ja siis tuli hakata ülesandeid täitma: pruut pidi kirvega puu lõhkuma ja peigmees beebit mähkima. Pruudile ulatati ka nimekiri asjadest, mis tuleks kaasa võtta, ent seal oli jälgede segamiseks ka suvalisi asju, mida tegelikult vaja ei läinud (nt snorgeldamise mask).

Järgmine peatus oli Kosel, kus pruut pidi leidma apteegi ja ostma viis rasedustesti, millele apteeker pidi peale märkima ühe kuu augustist detsembrini. Edasi suunduti kaunile loodusrajale, kus jalutati rabalauka äärde. Seal pidi pruut puhtas laukavees maha pesema kõik oma patud, meisterdama 10 minutiga metsasaadustest pruudikimbu ja parandama minuti jooksul soki. Rabalauka juures peeti ka piknikku ja räägiti lõbusaid lugusid pruudist.

Seiklused jätkusid Eesti Piimandusmuuseumis, kus ootas ees või ja karaski valmistamise töötuba. Sealt liiguti omakorda Viljandisse. Viljandis jalutas seltskond mööda linna ja pruut pidi muuseas täitma näiteks selliseid ülesandeid: kõndima Viljandi Trepimäest üles ja ütlema igal astmel ühe põhjuse, miks ta oma väljavalitut armastab; tegema juttu võõraga ja muuhulgas välja selgitama vestluskaaslase vanuse ja perekonnaseisu; tantsima avalikus kohas kaerajaani, ise samal ajal lauldes Terminaatori hitti «Juulikuu lumi»; kirjutama endiste peigmeeste nimed kividele ja uputama need Viljandi järve, kusjuures iga kivi puhul tuli nimetada põhjus, miks praegune peigmees on endisest parem. Maarja meenutab, et pruut tuli kõikide ülesannetega väga hästi toime.

Kui need ja teised ülesanded said täidetud, sõideti juba ööbimiskohta, mis asus Viljandist väljas. Seal oli renditud tiigi kaldal asuv saunamajake, kus tehti sauna, ujuti, tantsiti, jutustati ja mängiti kuni varajaste hommikutundideni. Järgmisel hommikul söödi kõhud täis ja algas sõit kodu poole. Maarja sõnul oli pruut siiralt õnnelik selle üle, et kogu nädalavahetus oli tema eest planeeritud ja tal polnud aimugi, mis ees ootas.