Justin Petrone: suurim linn terves maailmas

Päikeseloojang New Yorgis. Foto: Aliaksei Skreidzeleu/Panthermedia/Aliaksei Skreidzeleu

Öeldakse, et New Yorgis on midagi, aga mis see miski on, ei oska sõnastada minagi. Tänasel päeval on Alam-Manhattani ots, mis tungib Atlandi ookeani, halli pilvkatte alla mattunud. Merelt puhuvad tuuleiilid leiavad oma tee hoonete vahele. Taevasse pürgivad tehislikud tõkked võimendavad puhanguid tuntavalt. Tuul sasib nii soenguid kui ka riideid.

Manhattani värvid on tuhmivõitu. Inimesed kannavad musta ja halli, vahel harva on näha mõnda säravamat karva mütsi või salli. Ent isegi kõige värvikirevam sall kaotab linna varjudes oma erksuse. Öeldakse, et just see siin on maailma kõige suuremat mitmekesisust pakkuv kant, kust leiab tohutus valikus nahavärve ja näojooni. Aafrika näod, põliselanike näod, Euroopa näod, Aasia näod... Kuid selle asemel, et pakkuda inimkonna maaliliselt kirevat karnevali, on needki taandunud halli arvukateks varjunditeks.

Kenal kevadpäeval ligikaudu 400 aasta eest heitis siinsesse vette ankru üks Hollandi laev ning sellelt maha astunud esinduslikus kostüümis Peter Minuit, Hollandi vabariiki esindav mees, omandas saare nipsasjade eest, mille väärtus ulatus tuhande euro kanti. Minuit sooritas ostutehingu indiaanlastega, keda kohtas paigas, mida tänapäeval nimetatakse Brooklyniks. Tegelikult kuulus Manhattan hoopis teistele indiaanlastele. Niisiis olid Minuiti kohatud indiaanlased müünud maha midagi, mis neile ei kuulunud, ja selle arvel kenakesti rikastunud. Selline oli Manhattani esimene äritehing.