Naeratavat ilmet toetab asjaolu, et enamus lapsi saab uuringu kohaselt tegeleda endale meeldivate asjadega (88 protsenti), näiteks käib koguni 81 protsenti Eesti 10-17-aastastest lastest huvialaringides, trennides või eratundides.
Enamus Eesti lapsi tunneb ka, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad, ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas oma vanematega midagi toredat ette. Näiteks käiakse koos kinos, jalutatakse, matkatakse, meisterdatakse, mängitakse koos, käiakse külas, tehakse koos sporti jne. Ühiseid tegevusi tehakse sagedamini emadega kui isadega. Siinjuures tuleb muidugi meeles pidada, et üle poole lastest sooviksid oma ema ja isaga rohkem aega veeta ja kümnendik lastest tunneb siiski, et emal ja isal ei ole pea kunagi tema jaoks aega.
Suurem osa ehk 66 protsenti lastest elab koos mõlema vanemaga, iga neljas laps elab koos oma emaga ning igal kümnendal lapsel on mõni teistsugune elukorraldus (näiteks elab osa aega ühe ja osa teise vanemaga, vm). Lapsi, kelle isa elab neist lahus, on 21 protsenti ja valdavalt on lastel oma lahus elava isaga suhtlus säilinud (lahus elava isaga ei suhtle kunagi 9 protsenti). Võrreldes 2012. aasta uuringuga on suurenenud nende isast lahus elavate laste osakaal, kes tunnevad, et kohtuvad oma isaga piisavalt sageli.
Selle kõige juures tuleb meeles pidada, et tavaliselt annavadki lapsed, sh mida nooremad seda enam, rahulolu ja õnnelikkuse skaaladel kõrgemaid hinnanguid, kuivõrd lapsed on harjunud, et neilt oodatakse sellist vastust ja neil on soov oma vastusega teistele rõõmu pakkuda (Kutsar, Raid, Soo, 2018. Rahvusvaheline laste heaolu uuring – võimalus arendada lastekeskset statistikat. Eesti Statistika Kvartalikiri.)