Lasteaiaõpetaja: vanema vastutus ei lõpe ukse sulgudes

Foto: SCANPIX

Lapsevanemal on mõnikord väga raske jätta oma last võõra inimese hoolde. Ka siis, kui laps on aiaga juba harjunud, võib vanemat painama jääda kahtlus, kas ta on seal ikka hästi hoitud. Kuidas sellest üle olla ja mida teha, et suhe lapsevanema ja lasteaia vahel ei oleks pingeline või täis arusaamatusi?

Kristi (nimi muudetud) on lasteaiaõpetaja olnud üle seitsme aasta. Talle meeldib oma töö, sest ta  armastab üle kõige väikeseid lapsi.

«Iga probleemi lapsevanemaga saab lahendada, kui anda tagasisidet lapse päevastest tegevustest. Ma arvan, et mul on nii pikk töökogemus, et olen harjunud töö ja vastutusega, võtan seda kui tavalist nähtust,» rääkis ta.

Vastutus inimelude eest

«Eks iga tööga on teatud vastutus, aga lasteaias vastutad inimelude eest,» selgitas Kristi oma töö olemust. Peale nende tegemiste, millest lapsevanemad tavaliselt teavad, on õpetajal ka palju paberitööd. Iga päev tuleb läbi viia tegelused ja need ette valmistada.

Kristi mainis, et õnneks ei ole tema töö ajal juhtunud selliseid õnnetusi, et oleks olnud vaja kutsuda kiirabi. Pigem on lapsed omavahel kaklema läinud ja löömiste, lükkamiste pärast on olnud probleeme.

Kristi meenutas: «Kui ma esimesel tööaastal tööle asusin, siis tundus hirmutav, et lapsi on rühmas nii palju ja kuidas ma toime tulen. Aga kui oskad haarata rühma tervikuna, ei tundugi see nii hirmutav. Töökogemusega tuleb kindlustunne.»

Parim õpetaja on ema või isa

Kristi kurtis, et mõnikord on lapsevanematel liiga kõrged ootused lasteaia suhtes: «On kujunenud arvamus, et kui vanem on lasteaia ukse enese järel sulgenud, siis tema vastutus lõpeb ja õhtul saab ta kätte hoolitsetud ja õpetatud lapse. Õpetaja teeb muidugi rühmas kõik, mis vaja, andes endast parima, aga parim õpetaja on siiski lapsele tema ema või isa,» rõhutas naine.

Lisaks tõi ta välja: «Seaduse järgi toetab lasteaed kodu ning koolivalmiduse eest vastutab vanem ise.» Siiski mainis Kristi, et on vanemaid, kes väga hoolivad oma lapsest ja on huvitatud tema käekäigust.

Kristi pani lapsevanematele südamele, et nad ei ootaks oma lastelt liiga palju, sest pettumus võib olla suur ja lapsel on seda raske taluda. «Muidugi tahab vanem, et ta laps areneks, oleks suutlik ja jõuaks koolieelsetel aastatel kiiresti edasi, aga tegelikult tuleks oma ootused kohandada lapse reaalsete võimetega. Iga laps areneb oma tempos.»

Sõimeealiste laste puhul pidas õpetaja oluliseks, et lapsevanem õpetaks põnnile kodus enne sõimega harjutamist teatud asjad selgeks. «Kui laps oskab ise nina pühkida, potil käia ja lusikaga süüa, tunneb ta end lasteaias palju turvalisemalt. Kui puudub kindlus, siis kipub tulema ka nutt,» lisas ta.

Harjuta päevakava

Veel soovitas õpetaja kodus harjutada sama päevakava, mis on lasteaias, siis on lapsel lihtsam kohaneda. «Saan aru vanematest, kes käivad tööl ja toovad lapse lasteaeda, aga ei mõista neid vanemaid, kes istuvad kodus ja toovad oma sõimeealise lapse aeda, arvates, et lasteaed teeb imet...,» avaldas Kristi arvamust. «Nõnda aitab õpetaja läbida selle eluetapi, millega ise ei suudeta ega taheta kodus toime tulla.»

Pingete ja arusaamatuste vältimiseks soovitas lasteaiaõpetaja kindlasti osa võtta arenguvestlustest. «Info, mida jagatakse, jääb konfidentsiaalseks,» kinnitas ta.

«Oluline on õhtul lapsele järele tulles tunda huvi, kuidas lapsel päev läks ja kui on probleeme, püüda neid õpetajaga lahendada,» soovitas Kristi. «Tuleb võtta aega iseenda ja lapse jaoks.»