Aeg mõtlema hakata: kuidas käituda, kui abikaasa on välismaalt

Foto: Jakub Krechowicz / PantherMedia / Scanpix

Armastus ei hüüa tulles ja võib juhtuda, et välismaalt naastes tuuakse südames kaasa ka inimene, kellega soovitakse edaspidigi oma elu jagada. Perekonnaseisuametnik Argo Reiljan annab nõu, mida silmas pidada, kui tulevane abikaasa on pärit välismaalt.

Armastus ei hüüa tulles. Amori nool võib tabada täiesti ootamatult ning tavaliselt juhtub see kohas, kus seda oodatagi ei oska. Valmis ei ole selleks keegi, kuid ometi meeldib see tunne kõigile. Mõni liblikas jääb kõhtu keerlema väga pikaks ajaks ning tekitab soovi veeta ülejäänud elupäevad inimesega, keda vallanud sama tunne. Ettepanek abielluda võib tulla kiiresti ja ootamatult, aga võtta ka pikki aastaid või lausa aastakümneid.

Kui mõlemad osapooled on eestimaalased ehk perekonnaseisudokumendid ja elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ei olegi vaja teha muud, kui pass kaasa ja lähimasse perekonnaseisuasutusse. Hoopis teine lugu on aga siis, kui armastus tabab reisil olles, võõrsil õppides või töötades. Sageli ei naasta välismaalt pelgalt toredate mälestuste ja suveniiridega, vaid tuuakse südames kaasa ka inimene, kellega soov oma elu jagada – luua koos kodu ja saada ühiselt lapsi.

Võõrsil sündinud kihlatult nõutakse Eestis abiellumiseks kindlasti sünnitunnistust ja abieluvõimetõendit, kui elukoht on registreeritud välisriigis või on Eestis elatud alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Abieluvõimetõend on abielluda soovija elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega kinnitatakse, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Kui tõendile ei ole märgitud kehtivusaja lõppu, kehtib see seitse kuud, abiellumise päev peab jääma tõendi kehtivusaja sisse. Eesti kohus võib anda välismaalasele, kelle elukoha- või kodakondsusriik abieluvõimetõendit ei väljasta, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Selline luba kehtib kuus kuud.  

Eranditest pungil reeglid

Välisriigi dokumentidele kehtivad riigiti erinevad nõuded ehk Eestis esitamiseks peab dokument olema riigis, kus see väljastati, legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille). Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola dokumendid kinnitamist ja legaliseerimist ei vaja. Inglise- või venekeelseid dokumente tõlkima ei pea, notariaalselt kinnitamata koopiaid vastu ei võeta. Abielu registreeriv isik nõustab kindlasti rõõmuga, lisaks on välismaa dokumente puudutav info kergesti leitav välisministeeriumi kodulehel reisi- ja konsulaarinfo all. Kui välismaalasest tulevane abikaasa oli varem abielus, tuleb kaasa võtta ka eelmise abielu lõppemist kinnitavad dokumendid.        

Pulmakoha saab broneerida pikalt ette ning fotograafki teab abiellumisega aegsasti arvestada, kuid avalduse esitamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg – abielu ei sõlmita varem kui ühe ja hiljem kui kuue kuu möödumisel avalduse esitamise päevast. Abiellumisavalduse esitamiseks tuleb pöörduda koos tulevase abikaasaga just selle perekonnaseisuametniku, vaimuliku või notari poole, keda soovitakse oma pulmas näha. Näiteks ei võeta avaldust vastu Tallinna perekonnaseisuametis, kui soov on abielluda Tartu linnavalitsuses või Urvaste kirikus. Digitaalselt esitatud avaldust vastu ei võeta, ühtlasi ei võta Eestis abiellumiseks avaldusi vastu Eesti konsulaaresindused välismaal.

Tähtsad otsused

Abiellumisavalduses valitakse varasuhe ehk abielluda soovijad otsustavad, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe põhimõtteid. Kodutöö on soovituslik enne avalduse esitamist ära teha, et esitamise hetkel oleks teada, kuidas koos edasi minnakse. Varasuhete kohta saab infot Notarite Koja kodulehelt, klõpsates abieluvararegistrile.

Väga oluline on mõelda ka nimele, mida hakata abielus olles kandma. Võimalik on jääda oma abielueelse perekonnanimega, võtta enda nimele juurde abikaasa perekonnanimi või lahkuda abielutseremoonialt abikaasa perekonnanimega. Kohe tuleb mõelda ka sellele, kelle nime hakkavad kandma ühised lapsed, kui kumbki abikaasa jääb oma abiellumiseelse nimega. Eestis sündi registreerides tuleb teha valik, kas laps saab ema või isa perekonnanime, kahte perekonnanime lapsele anda ei tohi.

Kui minna ise piiri taha

Abiellumiseks välismaal antakse Eesti kodanikule või Eesti elanikule tema taotlusel tõend abieluvõime kohta. Tõendi annab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti konsulaarametnik piirkonnas, kus abielu sõlmitakse. Tõendile võib lisaks vormikohastele andmetele märkida ka muid andmeid, kui see on abielu sõlmimise riigi õiguse kohaselt vajalik.                     

Elu koosneb toredatest hetkedest ja meeldejäävatest sündmustest, üks selline päev on kohe kindlasti pulmapäev. Võta aega ning alusta abiellumise ettevalmistamisega varakult. Välismaal elades kasuta kindlasti pulmakorraldaja, perekonnaliikmete või sõprade abi, et pulmapäeva mahuksid ainult meeldivad hetked ning kallid inimesed. Korralda oma tähtis päev selliselt, et kuldpulma-aastapäeval meenutate abikaasaga päeva õnnetundega ja pajatate uhkusega lapselastele perekonna sünnipäevast, nagu olnuks kõik alles eile.