Kirjad vanglasse: täna ma õpetan sind unenägusid seletama

Foto: Pixabay

Minu meelest on halloween väga müstiline püha. Kuigi meie, eestlaste, meelest on see rohkem Ameerikast ülevõetud pidustus, tunnen ma, et reaalsuses on see meile verre kirjutatud. Eestlane on paganlik rahvas.

Mina armastan sügisperioodi ning eriti aga seda vihmast pimedat aega. Sügis on aeg, mil ring hakkab täis saama ning kõik poevad oma kodudesse soojade tekkide sisse peitu ja jäävad justkui talveunne. See on aeg, mil mina võtan oma keebi ning kondan mööda tänavaid, naudin täielikku pimedust. Ainult kuu on teed juhatamas, nii minu sees kui minust väljas.

Ma naudin värsket mineraalidest pakatavat õhku ja seda, kuidas ta toidab mu kopsud ja keharakud maandava emakese maa tumeda energiaga. Ma jumaldan seda, kuidas tormituuled koputavad akna peale ja nõuavad, et kõik vana ja mind mitte teeniv nendele kaasa tuleb anda.

Ma armastan vihma, tema rikastavat jahutavat puudutust, mis peseb maha ka sügavaima hingevalu. Viies selle sügavale maapõue või lastes tuulel see lihtsalt ära kanda. Ja seda teadmist, kuidas vihm kannab endas selgitust, et nüüd võime puhtalt lehelt alustada. Ainult külm on, kuradi külm on.

Sügis on müstiline aeg ja nagu ikka, siis ka sel aastal põletan küünlaid, meeletutes kogustes. Loomulikult ei puudu siit ka salvei, Palo Santo ega ka viirukid. Panin sulle uued palvehelmed viirukikoti sisse, siis nii saad kodust hõngu vähekest aega taas tunda.

Selles kirjas ma mõtlesin, et hoian pühademeeleolul müstilisemat nooti. Ma jumaldan seda. On just möödunud ka täiskuu ja kahaneva kuu aegu on väga hea alateadvuse sõnumeid vastu võtta ning lahti harutada. Kuna meie viimased kõned on hoidnud endas unenägude ümberjutustusi, siis võtangi selle eesmärgiks. Universaalset unenägude selgitust ei ole minu maailmas võimalik ära kaardistada ega kirja panna.

Me oleme kõik liiga erinevad selleks, et kõigile ühes suuruses müts pähe määrida. Meie elukogemused, mõistmised, tunded ning kasvukeskkond, unistused ja hirmud on erinevad. Kuidas siis unenäod saavad kõigi jaoks samatähenduslikud olla?

Unenäod on meie alateadvuse viis meile sõnumeid või vihjeid saata selle kohta, mis on tulemas või minemas. Mis on olemas ning mis toimub meie sees või kollektiivses teadvuses. Nii annab alateadvus meile märku, millele me peaksime tähelepanu pöörama. Alateadvus on tark, ta teab kõike meie ja meid ümbritseva kohta. Alateadvusel ei jää miski märkamata. Ka lahendused mitte.

Unenäod on seega info ning arvata, et see on vaid öine meelelahutus või meeltetrikk, oleks jabur. Juba enne meie kahe sündi on füüsikaliste katsetega tõestatud, et unenägu on infoallikas alateadvusest ning kollektiivsest teadvusest. Kuna alateadvus salvestab koguaeg ning valimatult kõike, on unenägude tõlgendamine tihtilugu väga keerukas.

Kui me näeme und ja see on tähenduslik, siis me märkame ja mäletame hommikul sellest detaile, sümboleid, inimesi või kohti. Kuidas seda siis seletada? Sa kirjeldasid mulle, et lõikasid lusikaga kiivit ning said selle koore küljest ideaalselt lahti.

Esialgu võta paber ja pliiats. Kirjuta oma unenägu üles nii detailselt, kui see võimalik on. Kirjuta üles oma tunded unenäos. Kirjuta üles ka üldine meeleolu, kuidas sa ennast unenäos tundsid? Nüüd kirjuta üles kõik sümbolid, sinu puhul siis kiivi, lusikas, kiivi koor. Kui meenub veel mingeid sümboleid, kirjuta üles ka need.

Nüüd kui sümbolid ja emotsioonid on paberil kirjas, tuleb hakata neid analüüsima. Siin on oluline iga sümboli juures peatuda ning teha endale selgeks, mida see sümbol, inimene või koht Sinu jaoks individuaalselt tähendab?

Minu jaoks tähendab kiivi eksootikat, värskust. Mõne inimese jaoks tähendab see tervislikku toitumist. Teise jaoks jällegi maohaavasid. Kui oled selle sümboli või inimese tähenduse enda jaoks ära kaardistanud on aeg hakata vaatama suurt plaani ja küsima endalt järgmisi küsimusi.

Mida need sümbolid minu praeguse elu kohta räägivad? Kuidas see kõik minu hetkeolukorraga resoneerub? Kas ning kui, siis millest on mul sel juhul elus puudus? Või kas millestki on hoopis üleküllus ja see lämmatab mind? Mis sõnumit need märgid mulle tuua tahavad? Kas see meenutab mind või minu käitumist? Või ma hoopis vastandun sellele?

Seega, mille üle mina mõtisklen, nähes unenäos kiivit, mida lusikaga välja voolin? Ma küsiksin endalt kas ma tunnen, et soovin enda ellu värskust, vaheldust, mõnda eksootilist kogemust? Või vastupidi, kas minu elus on liialt palju uuendusi ja reisimist liialt kaugetesse eksootilistesse paikadesse? Kas võib olla, et olen nendest uutest vaheldusrikastest energiatest väsinud? Ehk oleks aeg nendest värskendavatest kogemustest lõpuks välja voolida oma tõeline mina? Kas on aeg vabaneda paksust nahast, kurbadest kogemustest, mis mind enam ei teeni?

Unenägudes on ka alati vihjeid või otsene lahendus selle kohta, kuidas muret tekitav olukord meie elus lahendada. Ka sellele leiad vastuse läbi analüüsi. Tõlgenda märke ja sümboleid endale nii, nagu sina neid mõistad. Usalda oma sisetunnet. Kui leiad õige seletuse, tunned seda, ära kahtle. Mõnel juhul tunned järsku meeleolumuutust, näiteks rõõmsast tundest võib saada kurbus või viha. Või vastupidi.

Teinekord võib õige lahenduseni jõudmine vallandada külmavärinad üle keha. Mõnikord aga tabab sind ahhaa-moment, energiatase tõuseb järsult, süda hakkab kiiremini lööma. Mõned inimesed tajuvad seda ka nii, nagu tuleks süda kurku.

Pane oma kehaaistinguid tähele, kõik muutused kehas on samuti vihjed. Õpi oma keha märkama, kuulama ja tunnetama. Kõik vastused on meis endis. Pole vaja leiutada ratast, kui see on juba leiutatud. Usalda ennast.

Armastan sind,

Sinu Ronja