Eelmise aasta kevadel pisitütre Rubi emaks saanud Talleggi saadik Anni Rahula tõdes, et tütar on olnud kogu aeg hea isuga ning lisatoidu andmine läks tal väga sujuvalt. «Nüüd küsib ta juba ise kana, kala ja muna. Need sõnad on tal igatahes selged,» muigas Rahula.
«Alguses tutvustasin teda puhaste maitsetega. Et poleks kõik kokku segatud. Alustasin püreestatud köögiviljadega ja hiljem lisasin teisi puhtaid maitseid nagu kanaliha või veiseliha. Alustasin ka väga väikeste kogustega, alguses lasin tal lihtsalt maitsta,» meenutas Rahula, kelle sõnul jälgis ta hoolikalt, et laps saaks nädala jooksul kõik vajalikud toitained kätte ja et toidud oleksid lihtsasti seeditavad. «Rubile maitseb kõik, mis on söödav! Ta tahab hästi palju kana, kala ja mune. Neid oskab ta ise küsida ja tundub, et kuuluvad tema lemmikute hulka!»
Mis on aga ülejäänud põhitõed, mida väikelapse toitumise puhul silmas võiks pidada? Diplomeeritud toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul võiks lapsele lisatoitu hakata andma viiendal või kuuendal elukuul, sest siis hakkavad sünniga lõppevad rauavarud lõppema. Peamist rauaallikat – liha – võiks laps kuuendal elukuul juba kindlasti saada.
«On erinevaid lähenemisi, leidub ka neid, kes soovitavad lisatoitu hakata andma juba neljandal elukuul. Palju sõltubki lapsest ja tema kaalust,» nentis ta.
Alustada võiks püreedega ja pehmema koostisega toitudest. Kuna laps on harjunud rinnapiimaga, siis võiks üleminek tahkele toidule olla võimalikult sujuv. Holstingu sõnul võiks praegu proovida suvikõrvitsat või tavalist kõrvitsat püreestada ja lapsele anda lusika, isegi poole teelusika haaval.