Oleme olnud väga head sõbrannad üle 15 aasta ning teame teineteist läbi ja lõhki. Kas see ongi hea kooselu saladus või pole liiga palju head enam hea?
SÕBRANNAGA NEW YORGIS: kas liiga palju head on hea ehk kuidas sõbrannaga elades mitte hulluks minna
Liisbet:
Enne reisile tulekut ei osanud ma väga hirmu tunda, et meie sõbrannatamise aega liiga palju saab. Teame tõepoolest üksteist läbi ja lõhki, väikestest-suurtest saladustest kuni toidueelistusteni välja. Meil on ka üsna sarnane maailmavaade ning oskame ennustada, mis teise närvi võiks ajada.
Tõele au andes pole meist kumbki ka nõrga iseloomuga ja väidelda meeldib meile mõlemale. On hetki, kus pidev ninapidi koosoldud aeg tunda annab ja me natukene häält tõstame ja vaidleme lihtsalt sellepärast, et saame. Eks leidub ka pisiasju, mille kohta teineteisele vahel märkusi teeme, aga seda pigem nalja vormis. Tülli ei ole me veel kordagi läinud, ilmselt sellepärast, et hoolimata oma kangusest, on sõprus meile liiga armas. Üpris igav, ma tean.
Vastupidiselt hulluks minekule on olnud tore avastada, et oleme veel sarnasemad kui arvasime. Oleme alati leidnud kompromissi toidu osas ning meie eelarve ja to-do list klapivad omavahel hästi. Anname üksteisele hoogu ka poeriiulite vahel ning jagame särasilmselt oma hullust, mis on ehk teisipidi selle suure sarnasuse pahupool. Oleme nõus kulutama samadele asjadele ja ei hoia üksteist tagasi.
Angela:
Peab tõdema, et reisi alguses ütlesin korra-kaks sellist lauset: «Kui sa tahad minna seda vaatama, siis ma läheks hoopis teise kohta, et saame pisut üksi ka ringi vaadata.» See polnud tingitud tüdimusest, aga pigem selle võimalust teadvustades. Tõsi, meie toakaaslastena elatud aeg ei ole ehk kuigi pikk (1,5 kuud), kuid oleme tõesti 24 tundi 7 päeva nädalas üksteisest paari meetri kaugusel. Erandiks 3 poolikut päeva, mil tõepoolest käisime vaatamas erinevaid kohti. Olen ka ülikooli ajal elanud teise sõbrannaga koos, kuid siis olid ikka kummalgi omad toimetused ning kokkupuudet vähem.
Terved ööpäevad üksteise seltsis on tegelikult möödunud palju valutumalt kui ma arvasin. Oleme mõlemad kaks kõva kivi ning õigetele nuppudele vajutades pigem plahvatusohtlikud. Sellest ajast siin olen õppinud rohkem seda, et oleme veel sarnasemad kui arvasin. Meil ei ole tekkinud vaidlusi päevaplaanide koostamisel, söögikoha valikul, eelarves ega isegi selles, mis muusikat töö tegemise kõrvale kuulata. Selles olen ma väga üllatunud, kuna kahel inimesel on harva elamisest/reisimisest/eesmärkidest nii sarnased nägemused. Eks ikka on pisiasju, mis teineteise juures silma hakanud, kuid need on pigem sellised teemad, mille üle nalja teeme, mitte tõsiselt ei arutle. Ju siis pole piisavalt olulised asjad meie jaoks.
Arvan, et me ehk ei olegi maailma parim näide sellest, kuidas sõbrannaga koos elades ellu jääda. Usun, et mõne teise tuttavaga oleks see olnud kordades keerulisem ning ka pingeid rohkem. Oleme ikka reisi jooksul korduvalt naljatanud, et meie elustiil on nii sarnane, et peaks kasutama teemaviidet #couplegoal ehk #unistustesuhe. Eks sel ole ka pahupool - ühe pahed hakkavad kiirelt teisele külge ja vastupidi ning seejuures oleme ise marudalt rõõmsad selle üle. Selline pidu palju kauem ei kestaks või vähemalt rõõmsalt ei lõppeks. Eks siin mängib rolli ka asjaolu, et meie kooselul on lõpukuupäev selgelt paigas ning kui töö välja arvata, on meie elu siin argipäevast üsna kaugel.
Nüüd, kus meie seiklus on selleks korras lõppemas, julgen kindlal veendumusel soovitada teistelegi sellist ettevõtmist. Võtke oma hea sõbranna ja minge temaga mingiks lühemaks või pikemaks perioodiks kuhugi koos seiklema. See ei pea olema kallis, kauge ega ekstravagantne koht. Olen täiesti kindel, et meie puhul andis see ettevõtmine juurde tohutul hulgal uusi eredaid mälestusi ja kasvatas meid rohkem kokku - oleme ju koos näinud ja kogenud asju, mida teised lähedased ehk mõista ei saagi.
Meie 3 nippi sõbrannaga koos elamiseks:
- ole avatud ja rääkige teineteisega ausalt (mis on sinu jaoks oluline)
- anna järele asjades, mis ei ole sinu jaoks väga olulised
- proovi konfliktiohtlikke olukordi lahendada alternatiividega, mitte keeldumisega/ärritumisega