Naine uurib: miks mul tekib pärast seksi raevuhoog?

Foto: Lee Torrens / PantherMedia / Scanpix

«Mul on mure oma raevuhoogude pärast. Olen kolme lapse ema ja mul on päris tihti vihahood oma mehe ja laste vastu. See hirmutab mind. Olen tähele pannud, et raevuhoog tekib pärast vahekorda,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonda.

«Enda meelest on vihaks ka põhjust, kuid selline käitumine ei vii kuhugi ja alati ma kahetsen oma ägedust.

Seksuaalelu on meil «käib kah» tasemel. Ma ei tea mida teha, sest mulle meeldib mu pere ja ma ei tahaks neile haiget teha.»

Vastab pereterapeut, Gordoni Perekooli koolitaja Pille Murrik:

«Oled ise märganud seost oma vihapursete ja rahulolematuse vahel. Otsid väljapääsu, sest su käitumine kurvastab sind ennast, samuti ei taha oma lähedastele kannatusi põhjustada.

Mina näen siin kaht suunda, milles tegutseda: oma reaktsioonide ohjamine ja muutused seksuaalelu parandamiseks. Viimaseta oleks püüdlused esmamainituga toime tulla õige küsitavad.

Mõned küsimused sulle. Kas teie seks on alati olnud «käib kah» tasemel? Kui ei, siis millal see selliseks muutus? Kirjutad, et oled kolme lapse ema. Naise seksuaalsus avanevatki iga lapsega üha rohkem. Kas võib olla, et seks praegusel kujul oli varem täitsa OK, nüüd aga igatsed enamat? Kas oled oma mehele rääkinud sellest, mida vajad, mis sind häirib? Kui palju teil üldse teineteise jaoks ja kahekesi olemiseks aega on?

Paljud naised pelgavad algatada seksiteemalist jutuajamist. Kui ka mehele on teema ebamugav, võib ta oma vastustega (näiteks «Eks vaata siis kusagilt mujalt») hoopis haiget teha. Siis püütakse asju öelda läbi lillede, kuid see ei anna tulemust. Mehega jutuajamiseks peaks valima segamatu aja ja koha. Kasuks võiks tulla eelteade «Olen märganud, et käitun viimasel ajal vastikult ja tahan sinuga seda arutada.» Kui jutuajamine käes, on mõistlik rääkida mina-keeles ehk mitte teha mehele etteheiteid, vaid kirjeldada, kuidas end tunnete, ja rääkida, mida vajate selleks, et end paremini tunda.

Olge valmis, et ta võib vastu vaielda, kõrvale puigelda, mitte uskuda, et asi nii tõsine on jms. Igal inimesel on oma loomulikud kaitsereaktsioonid, mida lihtsalt aktsepteerida, kuid mitte nende tõttu soovitust loobuda. Tema vastuseisu puhul vahetage n-ö käiku, kuulake tema seisukohad ja põhjendused ära ning väljendage temast arusaamist oma sõnadega. Kui mees ütleb näiteks: «Kuidas see nüüd äkki nii on, siiamaani polnud midagi viga,» võiks peegeldus kõlada: «Sa paistad segaduses olevat, sest pole senini märganud, et ma rahul pole.» Sellised ärakuulamist ja mõistmist väljendavad vastused vähendavad vestlusel tekkivat pinget ning annavad mehele teada, et te püüate ka temast aru saada, mitte ei ründa teda oma seisukohtadega. Kokkuvõttes muudab see ka mehe suhtumise avatumaks.

Seksi valdkonnas on eriti oluline julgelt rääkida oma unistustest ja igatsustest, kirjeldada, mis meeldib, mida enda arvates vajate, et rohkem nautida. Ja miks mitte lihtsalt koos katsetada, teineteist ja kummagi eelistusi tundma õppida. Ka mehel on tähtis teada, et naise jaoks algab seks juba hommikusest tervitusest ja on mõjutatud kogu päeva jooksul kogetust.

Praegu paistab tõesti nii, et sa justkui kardaks näidata rahulolematust seal, kus see tekib ja siis see lihtsalt ei mahu su sisse ära ja purskab suvalistel hetkedel välja. Kuidas oleks, kui püüaksid nendel hetkedel kujutada end kõrvalseisjaks ning vaadata, mis sind antud situatsioonis tegelikult häirib. Olukorras, kus teise inimese käitumine läheb vastuollu sinu vajadustega, annab parimaid tulemusi kolmeosaline mina-sõnum. Sa lihtsalt kirjeldad teise käitumist, selle mõju sulle ja oma tundeid. 

Kui tahad rahu ja tasakaalu säilitada, on vihareaktsiooni pidurdamisel palju abi sügavast rahulikust hingamisest.

Kui sa arvestad oma vajadusi ja teed valikuid, mis sinu rahulolu tagavad, on ka su lähedastel hea. Keegi ei näe sinu sisse ega saa hoolitseda sinu hea enesetunde eest. Oled iseenda parim ekspert ja suheldes teistega avatult saavad ka nemad hakata sind mõistma ja sinuga arvestama. Julgust, avatust ja rõõmu!»