Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/11/28/12773133t1h61ad.jpg)
/nginx/o/2018/10/12/11490981t1hc74d.jpg)
Teenindaja: «Palju ma graavilõhet panen?» Mina: «Pange natuke alla saja grammi. Rohkem ei jaksa [ära süüa].» Teenindaja: «Pole viga, küll tulevad jälle paremad ajad, siis ostate rohkem.» See on vaid üks näide, kuidas minuga kentsakaid lugusid juhtub. Saan teenindaja töö raskusest väga hästi aru – inimesed ei valmistu selleks, et sooritavad poodi minnes perfektse suhtlusoperatsiooni, vaid on mõtetega veel või juba mujal, ning ka tuju on just selline, nagu ta parasjagu on.