Romantilise rokkar-hurmuri surm

The Star is Born, Bradley Cooper ja Lady Gaga Foto: outnow.ch

Pole raske ära arvata, miks Bradley Cooper seda filmi teha tahtis – kogu maailm sai hoobilt teada, kui hästi see sinisilm-südametemurdja tegelikult laulda oskab!

Ning roll, mille ta endale valis, pole sugugi uhke või edev, vaid näitab langeva tähe traagilist teekonda taeva kõrgustest põrgusse. Peaosatäitja teeb kõike seda, mis tavaliselt kriitikute kiidusõnu pälvib – muutub kinolinal väiksemaks, vanemaks ning koledamaks, elab läbi alandust, kadedust ja valu. Me keegi ei teadnud, et selles ilusas pakis nii palju sees on! Minagi küündisin eelhäälestuselt keskmise kinobeibe tasemele, sest läksin kinno eeskätt ikka neid hüpnootilisi siniseid silmi vaatama… Ja kui saad lisaks midagi kuulata, kaasa mõelda, suisa südant liigutavat ja pisaraid kangutavat, on muidugi tunne, et oled kogemata jackpot’i saanud!

Filmi esimene pool on kirglik, tempokas ja vägagi kaasahaarav. Teises pooles aga jõud raugeb ja traagika edasiandmine takerdub kohati sisevaatlustesse, mis täiel määral saali ei jõua. Üllatusmomendid selles loos piirduvadki sellega, et Bradley avab endas uusi tahke ja sügavusi, mida varasemad rollid pole võimaldanud. Seda, et Lady Gaga laulab fantastiliselt ja suudab ka näitlejana vee peal püsida, teame ammu. Nagu sedagi, et ta pole klassikaliselt kaunis – teha panus eristuvale monster-imagole pole ometi mingi juhus.

Sa tead tegelikult ette, kuhu see veidi üle kahe tunni vältav teekond välja jõuab. Ega vaatajale isemõtlemiseks palju ruumi ei jäeta – ees ootavalt katet kergitavaid vihjeid on tihedalt pikitud igasse veerandtundi. Nagu teeviidad Arizona kõrbete vahel kulgeval sirgel teel, kus pole ainsatki hargnemist. Olen alati hämminguga mõelnud, milleks neid seal tarvis on…

Selle filmiga on veidike sama tunne. Et oled seal juba käinud ning seda kõike juba näinud. Meelelahutusmaailma torpeedona tähtedeni kerkivad tõusud ja sama valusad kukkumised, kui sa pöörases edus pidepunkti ja pead säilitada ei suuda.