Eksperdid selgitavad: beebi «probleemne» unerütm võib tegelikult olla täiesti normaalne

Foto: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images/PantherMedia

Räägime sageli «teistsugusest» magamisest. Jah, mõistetav, et igapäevaelus kerkivad pisikese uneprobleemid üha esile, aga tavaliselt pole prob­leem mitte lapsel, vaid meil, täiskasvanutel.  Avaldame katkendi raamatust «Imelised nädalad».

Imelised nädalad Foto: Kirjastus Pegasus

Mõistame, et lapse «uneprobleemid» võivad olla vägagi ärritavad, kuid siiski ei taha me neid probleemideks nimetada. Lapse suhtes poleks aus, et tema täiesti normaalset magamisharjumust probleemseks nimetatakse. Sellepärast räägimegi teistsugusest magamisest.

Meie ja uni: ideaalne kooslus

Vähesed lasteta täiskasvanud magavad piisavalt, kuigi teavad, et uni on oluline. Inimene, kes hästi magab, näeb parem välja, on sageli saledam (!), suudab paremini keskenduda, on rõõmsam, tervem ja seda loetelu võiks lõputult jätkata. Samas peitub meie sisimas midagi, mis lubab meil harva korralikult puhata. Lihtsalt sellepärast, et suudame funktsioneerida ka siis, kui oma organismi unevajadust pisut kärbime. Tegelikult vajab inimene vähemalt kaheksa tundi und, vahel isegi rohkem. Peame silmas muidugi järjestikuseid unetunde. Arvake ära, mis edasi tuleb …

Uni ja beebi: samuti ideaalne kooslus

Täpselt nagu meie vajab und ka beebi. Kui ta piisavalt ei maga, ei arene ta füüsiliselt, emotsionaalselt ega vaimselt nii hästi, kui võiks. See, kui palju laps und vajab, sõltub tema vanusest ja isiksusest. Just nagu täiskasvanud vajavad ka mõned lapsed hoopis rohkem und kui teised. Aga üks on kindel: nende unerütm on kiirem ja tsükkel lühem, mistõttu nende unevajadus on hoopis teistsugune kui täiskasvanul. Kui pisike pärast paari tundi magamist ärkab ja siis uuesti uinub, on ta oma seisukohast lähtuvalt väga hästi maga­nud! Täiskasvanu hakkab kohe mõtlema, et pisike ei maganud piisavalt ja mittemagamisel on tema arengule kohene negatiivne mõju. Asi ei pruugi sugugi niimoodi olla: arvamus, et lapsel on probleem, tuleb sellest, et meie täiskasvanud kanname oma unevajadused ja -rütmi lapsele üle.

Sinu uni ja lapse uni – mitte just suurepärane klapp

Sinul ja lapsel on erinevad unevajadused, mis omavahel põrkuvad. Ena­masti jääd kannatajaks sina, mitte laps. Sageli määrab lapse unerütm kaud­selt ka sinu oma ja see võib osutuda tõeliseks katsumuseks. Pisike tunneb end kolm korda öö jooksul ärgates suurepäraselt (ja see on igati normaalne). Aga sina pead voodist välja ronima, oma unetsükli katkestama ja siis uuesti uinuma, mistõttu tunned end hommikul kurnatuna. Pole tarvis mainidagi, et su päev algab tunduvalt varem kui enne – siis kui sa veel lapsevanem ei olnud. Kui sul juhtub olema ka suurem laps, kes samuti öösel ärkab, pead toime tulema lausa kolme erineva unerütmi, -tsükli ja -vajadusega ning see on keerukas sinu ja partneri jaoks, aga laste jaoks enamasti mitte eriti. See on iseenesest rahustav sõnum, aga see pole sugugi nii lihtne. Kui inimene piisavalt ei maga, muutub ta tujukaks ja ärrituvaks – ühesõnaga, väga väsi­nuks, nii väsinuks, et see hakkab igapäevaelu negatiivselt mõjutama. Loo­mulikult tuleb seda vältida või vähemalt vähendada. Lapse magamisharju­musest arusaamine, teadmine, mida oodata ja teha, teeb olukorra ka sinu jaoks lihtsamaks ning sa saad tõelisi uneprobleeme vältida.

(Mitte)magamine on probleemiks vaid siis, kui sa ise, sinu pere või beebi kannatab tõsise unevaeguse all. Sel juhul tuleb abi otsida. Lapse kasvades tuleb unevajadusi veelgi ühtlustada. Ja mõtle sellele: nende teismeea saabudes ei saa sa neid mingi nipiga hommikul voodist välja! Pead enesele ikka ja jälle meenutama, et kuigi on tegemist äärmiselt raske ajaga, pead (nagu loendamatud vanemad enne sind) selle üle elama. Nais- tel on unevaeguse füüsiliste ilmingute peitmiseks vähemalt meik. Kahju, mehed!

Päeva-öö rütmid ja une-ärkveloleku rütm

Mõistmaks, millest sinu lapse uni koosneb, pead mõistma, mida «magamine» endast kujutab. See on hoopis rohkem kui lihtsalt sulgeda silmad ja lõõgastuda: uni on keeruline protsess, mis mõjutab otseselt meie tervist ja arengut. Selleks et magada nagu meie, täiskasvanud, tuleb kasutada aju seda osa, mis ei ole beebidel veel täielikult välja arenenud, ja sellest tegelik «probleem» lähtubki.

Öö ja päeva rütmile mõeldes mõtleme automaatselt magamisele ja ärkvelolekule. Aga une ja ärkveloleku rütm on vaid üks paljudest päeva-öö rütmidest! Inimese aju keskel paikneb osa, mis reguleerib kõiki erinevaid päeva ja öö rütme. See osa on seotud silmadega, registreerib valguse olemasolu ja selle, kas on päev või öö.

Hea teada ja vajalik teada:

Pärast lapsesaamist kogeb 90% vanemaid uneprobleeme. Sina ei ole ainus. Sinu laps ei ole ainus. Sinu ja lapse unevajaduse põrkumine on normaalne.