Etiketiõpetaja: kahju, et rõõm paavsti külaskäigu üle jääb riiete varju

Paavst Franciscus ja president Kersti Kaljulaid Foto: Karli Saul/SCANPIX BALTICS/TT / Scanpix Baltics

Hiljutine paavst Franciscuse visiit Eestisse on pakkunud palju kõneainet president Kersti Kaljulaidi riietuse ja väidetava etiketi rikkumise seisukohast. Küsisime etiketikoolitajalt Erika Kolbakovilt kommentaari paavstiga kohtumise protokolli ja presidendi lillat värvi kostüümi kohta. 

Riigivisiitide puhul kooskõlastatakse osapoolte vahel kõik olulised detailid ning nende küsimustega tegeleb riigi ametlik diplomaatilise protokolli osakond. Ma ei tea, millised olid juhised või kokkulepped, miks meie president paavstiga kohtudes just selliseid rõivaid kandis ja kas tegu oli teadliku valiku või teadmatusega.   

Tähtis on teada, miks on oluline tunda protokolli ja etiketti ja mis võib juhtuda, kui neid reegleid ei tunta või eiratakse lausa tahtlikult. See ei käi mitte ainult tuntud isikute kohta, etiketi tundmine on oluline meie kõigi jaoks iga päev.   

Elades avatud ja vabas maailmas võib tunduda, et kõik on lubatud. Rahvusvahelised suhted on muutunud elu lahutamatuks osaks. Aga tasub mõelda, milline on sõnum, mida soovime maailmale välja saata, millisena soovime maailmale meelde jääda.     

Oma valikute ja hoiakutega edastame kogu aeg ka suhtumist oma suhtluspartnerisse - kas ta on oodatud, kas me arvestame temaga, kas peame temast lugu.

Meie vale valik võib anda edasi sõnumi «olen rumal ja ei oska» või «ei aktsepteeri ehk olen lugupidamatu». Oma valikutega näitame maailmale, mis on meile tähtis. Paljudel ametlikel juhtudel ei ole näiteks liiga väljakutsuvad ja erksad toonid soovitatavad just sellepärast, et need tõmbavad liigset tähelepanu isikule. Sobiva riietuse puhul näete alati hea välja, tunnete end mugavalt ja enesekindlalt ning sel juhul libiseb välimus aegamisi tagaplaanile ja teised võivad keskenduda teie isikule ja teie sõnadele. Sõnadeta keel on sama oluline kui sõnaline.

Välimus on võimas relv, mida tihti ei mõisteta. Riietus aitab kaasa kuvandi loomisele ja kannab sõnumit. Ükskõik, kas riietus on igapäevane või ametlik, peab see lähtuma taktitundest ja lugupidamisest ürituse ja kaasinimeste vastu. Tihti tuleb arvestada kultuuriliste ja religioossete iseärasustega, st ühes olukorras võib rõivastus olla sobiv, teises mitte. Kindlad reeglid aitavad hoida asju paigas ilma arusaamatuste või valesti mõistmisteta.   

Protokoll reguleerib suhteid inimeste ja riikide vahel, sellest üleastumist võidakse käsitleda kui solvangut. Ühiskonnale on traditsioonid ja tseremooniareeglitest kinni pidamine vajalikud ja aitavad luua turvatunnet. Neid küll aja jooksul muudetakse, aga sujuvalt.  Tihtipeale me ei mõtle, mida üks või teine meie otsus võib kaasa tuua ja nii peamegi leppima tagajärgedega. 

Traditsiooniliselt on ametlikul paavstiga kohtumisel riietuse nõuded daamidele kindlalt paigas (ametlik ja musta värvi, korrektne seelikupikkus, kaetud õlad ja dekoltee, must loor, tagasihoidlikud ehted, kinnised kingad), kuid olemas ka erandeid, nagu näiteks valge kandmise privileeg teatud kindlatel isikutel oma rolli ja staatuse tõttu ning mille on sätestanud Vatikani diplomaatiline protokoll ja mis ei laiene kellelegi teisele.   

On väga kahju, et selle asemel, et olla rõõmsad ja uhked paavsti külaskäigu üle Eestisse, tuleb meil arutada küsimusi, mida oleks saanud kergelt ära hoida. See tõestab veel kord, et kui soovime olla lugupidavad ja tõsiseltvõetavad, on etiketi tundmine oluline.