K, 22.03.2023

Naine pahandab: mulle ei meeldi, kui õde oma last «kurja tädiga» ähvardab

Linda Pärn
, toimetaja
Naine pahandab: mulle ei meeldi, kui õde oma last «kurja tädiga» ähvardab
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: Franck Camhi / PantherMedia / Scanpix

«Kuidas õele selgeks teha, et oma kaheaastast last keelates minuga ähvardada ei ole õige ega mulle meeldiv? Näiteks, kui laps minu juures külas olles käitub nii, nagu ta emale ei meeldi, siis ta ütleb, et «tädi ei luba sul nii teha», «tädi teeb sulle ai-ai-ai», «tädi saab kurjaks su peale», kuigi mina pole ühtegi sõna öelnud,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Minu selgituse peale paraku saadi väga pahaseks ja lahkuti kiiresti solvunult. Mina aga tunnen ennast ühest küljest halvasti selle pärast, et ma taolise teema üldse pidin üles võtma ja teisest küljest tundub, et seda ka arusaamatult teisele inimesele seletasin. Samas on see väga ebaõiglane minu suhtes – kui kaheaastane veel ei pruugi asjast väga selgelt aru saada, siis vanuse kasvades hakkabki ju laps mõtlema, et tädi on see paha inimene, kes kõike keelab, kuigi ema lubaks. 

Kas on mingit «retsepti» või soovitust, kuidas ma võiksin lapse emale niimoodi asja selgeks teha, et ta ei tunneks, et ma ründaksin või solvaksin teda? Ma ikkagi soovin häid suhteid hoida, kuid taolist käitumist siiski ei tahaks lasta jätkata.»

Vastab Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Tiina Teska:

«Olete häiritud, sest teie õde kutsub teil külas olles oma last korrale teda teiega hirmutades. Te soovite õega jätkuvalt suhelda, kuid te ei taha lapse kasvades tema silmis halvana näida. 

Kaheaastane laps on arenguetapis, kus ta oma käitumisega ikka ja jälle lapsevanema  seatud piire testib. Mõnele lapsevanemale võib see olla tõeline katsumus ja proovilepanek 24/7. Kui lisandub veel ka mingeid muid ebakindlust tekitavaid olukordi, siis võib juhtuda, et lapsevanem on väsinud ja kurnatud. Ta lihtsalt võtab kasutusele meetodi, mis tundub vähegi toimivat. Kui lapse ema teab, et laps kipub tema juhiseid eirama, siis selleks, et mitte näida ebapädeva emana, eriti veel külas olles, ütlebki ta lapsele, et tädi ei luba ja tädi võib kurjaks saada. Võib-olla vaadates ja uurides niiviisi lapse ema käitumise põhjusi ja ajendeid, suudate te olukorda näha hoopis uues valguses. Ma pigem ei usu, et teie sugulane tahab teid lapsele lihtsalt kurja inimesena näidata.

Kui te tunnete, et olukord teid ikkagi oluliselt puudutab, siis saate alati kasutada mina-sõnumit. Mina sõnum ei kritiseeri ega heida midagi ette. See pigem annab teate teie kohta ja teie tunnete kohta. Näiteks: «Mulle tõesti meeldib, kui te mul külas käite. Ootan seda alati. Aga ma tahan siiski öelda, et ma tunnen end väga ebamugavalt/mul on väga kurb, kui sa ütled väikesele Oskarile, et mina teen talle ai-ai.»

Niiviisi saate te teada anda olukorrast, mis teile ei sobi. Paraku on alati teise poole otsustada, kas ta muudab oma käitumist või mitte. Soovin teile edu!»

Märksõnad
Tagasi üles