/nginx/o/2018/08/31/11333950t1hf063.jpg)
/nginx/o/2018/09/28/11451798t1hae13.jpg)
On väga levinud stereotüüp, et naised saavad rööprähklemisega paremini hakkama kui mehed. Tuleb aga välja, et tegemist on müüdiga.
Tõestatud: naised ei ole meestest selles ühes tegevuses paremad, kuigi nii varem arvati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norras Bergeni Ülikoolis läbi viidud uuringus selgus, et naiste ja meeste rööprähklemise oskustes pole tegelikult suuri erinevusi. Psühholoogid ja neuroteadlased võtsid uurimise alla 66 naist ja 82 meest vanuses 18 kuni 60 eluaastat, et selgitada välja, kas sooline erinevus mängib rolli võimekuses teha mitut asja korraga.
Teadlased võtsid uurimise alla just sellise rööprähklemise, mis on töökohal kõige levinum. Seda saab kirjeldada kui võimekust hüpata kiiresti ühe ülesande juurest teise juurde. Näiteks kohtumiseks valmistudes vastata saabunud emailidele, rääkida kolleegiga ja samal ajal vaadata ka sotsiaalmeediat. Teist tüüpi rööprähklemine on see, kui kaks tegevust langevad ühele ajale, näiteks autoga sõitmise ajal sissetulevale kõnele vastamine.
Uuringus osalejatel paluti kaasa lüüa simulatsioonis, mis peegeldas kontoritöö argipäeva. Osalejad pidid valmis sättima koosolekuruumi, otsides samal ajal taga kadunud tooli ja vastates ootamatule telefonikõnele. Lisaks pidid nad meeles pidama lisaülesandeid, nagu näiteks tööobjekti edastamist kolleegile ja õigeaegset kohvi toomist.
Tulemustest selgus, et meeste ja naiste rööprähklemise oskustes polnud suuri erinevusi. Teadlased väitsid uuringu tulemustele tuginedes, et pole võimalik täielikult välistada võimalust, et sooline erinevus kajastub ka rööprähklemise võimekuses, kuid sellisel juhul on tegemist väga väikeste erinevustega, kirjutab Stylist.