Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

«Minu ema ja isa ütlesid ka, et temaga ära sõbrusta, sest ta kodu ja riided haisevad» (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: URMAS LUIK / PRNPM/EMF

21. septembril kirjutas Elvast pärit ema Jessica Kaur sotsiaalmeedias, kuidas kuulis pealt kahe lapse arutelu vaesest perest pärit klassikaaslase üle. Noor ema ei suutnud uskuda, et lapsevanemad ise õhutavad lapsi sallimatusele ja kiusule.

Avaldame Jessica Kauri postituse muutmata kujul.

«Olin täna oma peagi 2-aastaseks saava pojaga Elvas mänguväljakul. Kogemata kuulsin pealt, kuidas lapsed (5.-6. klass) rääkisid omavahel kellestki nende klassis käivast tüdrukust. Alguses ei pööranud nende jutule tähelepanu ja tegelesin oma lapsega, aga siis kuulsin, kuidas üks poiss ja tüdruk nii halvasti teisest klassikaaslasest rääkisid ja jäin kuulama mõeldes, et kuidas nii.

Rääkisid temast, et ta riided haisevad, tema kõrval ei taha keegi istuda ja ta vaesest perest jne. Poiss veel eriti keeras asja üles tüdrukult (kes siis vist oli antud lapse, kellest räägiti, klassikaaslane) pärides, et milline ta kodu oli, kas nad on vaesed, kas tal oma tuba oli üldse, mis neil kodus süüa oli, kuidas pere rahaline seis jnejne!? Mul oli nii kurb seda kuulata ja mõtlesin, et sekkun ja küsin, et miks nad nii räägivad ja kas neil oleks hea, kui keegi nendest nii räägiks? Ja siis kuulsin, kuidas tüdruk ütles :«Minu ema ja isa ütlesid ka, et temaga ära sõbrusta, sest ta kodu ja riided haisevad, ta ei ole just kõige korralikumast perest ja võib varastada meilt midagi.»

Jube on see, kui lapsed üksteist kiusavad ja nii räägivad, aga ERITI JUBE on see, kui lapsevanemad ise lastesse seda kiusamist süstivad. No ausalt, mul siiamaani nii halb tunne, kui mõtlen, et kuidas küll nii!? Me, vanemad, peaks ju ometigi mõtlema!

Viimaks ma sekkusin ja küsisin viisakalt, kas teil oleks hea, kui teist keegi nii räägiks ja milles on laps süüdi, kui ta võib-olla ongi veidi vaesemast perest, et tal pole nii uusi ja ilusaid asju ja riideid, mille peale muidugi nad midagi ei vastanud ja minema kõndisid.

Nii kurb! Aina enam ja enam tehakse kiusamisvastaseid kampaaniaid ja reklaame. Aga tihtipeale kõik see saab alguse ju kodust - meilt, lastevanematelt. Palun märgake ja rääkige oma lastega, ärge rääkige laste ees ega lastele teistest lastest/peredest halba. See pealtnäha «süütu» kiusamine võib viia väga kurbade tagajärgedeni.

Aitäh lugemast ja loodan see asi muutub veidigi paremaks meie koolides, kodudes ja ühiskonnas täna ja tulevikus.»

Tagasi üles